BAUCAU, 15 abríl 2024 (TATOLI) – Kompañia internasionál husi Austrália hamutuk rua sei halo peskiza minerál tipu metálikus iha munsípiu Baucau no Manatuto.
Vise-primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, (VPM/MKAE), Francisco Kalbuadi Lay, esplika, governu iha kompromísiu reforsa vizaun no misaun hanesan ekonomia modernu no diversifikadu ne’ebé utilza rekursu naturál hodi dudu kresimentu no prosperidade ba povu Timor-Leste.
“Ohin loron pasu signifikativu atu harii futuru ne’ebé prosperu no sustentavél ba Timor-Leste. Ita halibur hamutuk iha-ne’e atu lansa lisensa ba explorasaun no avaliasaun ba minerál metáliku sira,’ Vise-primeiru Ministru atúal Koordenadór asuntu ekonómiku, hateten, iha Sentru Konvensaun Baucau (CCB, sigla Portugés) Vila antiga, segunda ne’e.
Pilár prinsipál husi ekonomia Timor-Leste mak iha dezenvolvimentu ba setór minerál metáliku hanesan osan-mean, riti no manganesa ne’ebé iha signifikativu importante ba progresu kriasaun empregu no jestaun rikusoin ba povu.
Governante ne’e husu entidade hotu hanesan autoridade Munisipál, lokál, sosiedade komunidade atu serbisu hamutuk ho kompañia nune’e bele hetan rezultadu di’ak durante tinan-haat.
“Importante tebes atu ita halo ho responsabilidade no sustentabilidade, governu iha kompromísiu maka’as atu extrasaun minerál metáliku hotu ho responsabilidade ambiente,” Francisco Kalbuadi Lay akresenta.
Prezidente Autoridade Nasionál Minerál (ANM,ip), Rafael de Araujo, hateten, prezensa iha Baucau atu atribui lisensa prospresaun peskiza minerál hodi loke dalan ba kompañia sira atu halo estudu liuhusi konkursu publiku bloku minerál sira hamutuk 49 iha territóriu nasionál hamutuk haat; kompostu tolu husi Austrália no ida seluk husi Timor-Leste.
“Ita iha esperansa boot ba rekursu minerál ne’ebé iha. Ita hein katak ho prospresaun peskiza ida-ne’e bainhira empreza sira buka bele hatene di’ak liután sa rekursu metáliku saida mak ita iha no hein katak sei lori rezultadu ne’ebé di’ak nune’e sai fonte aternativu ekonomia iha ita-nia rai,” Rafael de Araujo espera.
Rezultadu loke konkursu públiku ba peskiza rikusoin minerál referida konsege rezulta kompañia haat ne’ebé deside totál boku hamutuk 13 kompostu haat iha Lauém, haat iha Baucau no Manatuto no seluk iha Viquque, postu Ossu inklui RAEOA.
Munisìpiu Baucau no Manatuto rasik ohin kompañia rua mak hetan ona atribusaun lisensa prospesaun peskiza kompostu Iron Fortune ho Becon Minerals ne’ebé tuir kontratu sei hala’o durante tinan-haat iha área hanesan Laga, Baguia, Venilale no Vemase ho Manatuto.
“Ohin atribusaun lisensa signifika aban kedas komesa ona,” Rafael de Araujo subliña.
Totál orsamentu ba investimentu pesikza minerál metáliku iha munisípiu Baucau kompañia rua ne’ebé halo estudu iha montante ne’ebé diferente maibé tuir akordu kompañia Becon Minerals hamutuk miliaun $1.5.
Jornalista : Natalino Belo
Editór : Rafael Ximenes de A. Belo




