iklan

HEADLINE, SAÚDE

Servisu integradu MS-MSSI mak intervene saúde mentál 

Servisu integradu MS-MSSI mak intervene saúde mentál 

Sentru Apoiu Saúde Mentál São João de Deus Laclubar, ne’ebé lokaliza iha Postu Administrativu Laclubar, Munisípiu Manatuto. Imajen/Espesiál

DILI, 03 setembru 2024 (TATOLI) – Minisitériu Saúde (MS) hamutuk ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) asina termu aseitasaun no aprovasaun ba Sekretariadu Steering Committee servisu integradu intervensaun saúde mentál no apoiu psikososiál komunidade sira iha Timor-Leste.

“Ohin ami asina termu aseitasaun no aprovasaun ba Sekretariadu Steering Committee servisu integradu intervensaun saúde mentál iha ita-nia rain, entaun husi ne’e ekipa sira husi São João de Deus, Pradet no ekipa pisikolojia nasionál no jestaun kazu sira iha munisípiu sira mai ita halo Steering Committee ba intervensaun saúde mentál iha futuru”, Diretór Nasionál Prevensaun no Kontrolu moras iha Ministériu Saúde, Florindo Gonzaga informa ba jornalista sira iha salaun MTK, Caicoli, ohin.

Nia dehan, kazu moras mentál ne’ebé rejista barak liu mak iha Munisípiu Bobonaro, Baucau no Ermera.

“Kazu ne’ebé durante ita rejista ne’e hamutuk 1.800 -resin, husi kazu ida-ne’e ita konta ho kazu tuan no foun sira ne’ebé mak iha, husi númeru kazu sira ne’ebé mak iha, ita nota katak Munisípiu Bobonaro, Ermera no Baucau mak kazu moras mentál barak liu”, nia relata.

Nia relata, husi númeru ne’e maioria depresaun mak barak kompara ho skizofrennia, tanba ne’e MS hamutuk ho parseiru sira nafatin tun halo intervensaun ba komunidade sira relasiona ho moras refere.

“Ita-nia intervensaun ba atividade ida-ne’e halo lubuk ona, hodi hetan tan númeru kazu sira ne’e, maibé haree ba númeru kazu, ita fahe iha diagnóstiku, husi númeru hirak ne’e depresaun mak barak liu kompara ho  Skizofrenia”, nia informa.

Nia afirma, depresaun ne’e nia fatór risku mai oioin, balun mai ho hanoin barak entaun sitausaun sira ne’e kontribui tebes ba psikososiál ema nian.

“Deprsaun nia fatór prinsipál mak ema ne’ebé mak hanoin barak iha preokupasaun lubuk ida iha sira-nia hanoin, tantu preokupasaun eskola, atividade servisu no mós preokupasaun ba atividade sira ne’ebé mak rutina sira”, nia haktuir.

Tanba ne’e, MS kontinua halo parseria ho São João de Deus no estabelese acute care  iha HNGV hodi haree ba ema sira ne’ebé ho defisiénsia mentál sira.

Iha fatin hanesan, Diretór Nasionál ba ema ho difisiénsia iha Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Domingos Henrique Maia, hateten MSSI nia papel mak buka no atu hatene identifika maluk moras mentál nia família depois koalia ho família sira oinsá atu hakbesik aan iha fasilidade saúde atu halo tratamentu.

“Ita hotu hatene katak tratamentu ba maluk sira ho moras mentál ne’e, Ministériu Saúde mak bele fó atendimentu, agora MSSI nian mak ami buka hatene maluk ema ho difisiénsia sira ne’ebé mak ho moras mentál depois ita halo referrál ba Ministériu Saúde hodi halo tratamentu. Entaun hahú husi janeiru to’o juñu 2024, MSSI halo ona referál no re-intrega ba família hamutuk 179 ema ho moras mentál”, nnia konklui.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!