iklan

HEADLINE, SAÚDE

Menzies-MAPPF mantein haforsa sistema saúde hodi kombate moras animál 

Menzies-MAPPF mantein haforsa sistema saúde hodi kombate moras animál 

Ministériu Saúde servisu hamutuk ho parseiru internasionál sira hala’o simpoziu ho tema ONE HEALTH iha salaun Hotel Novo Turismo, Dili, (18 outubru 2024). Imajen Tatoli/Antonio Daciparu

DILI, 18 outubru 2024 (TATOLI) – Menzies School of Health Research servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura Pekuaria Pesca no Floresta (MAPPF)  no Ministériu Saúde hodi haforsa sistema saúde hodi kombate moras animál ba ema iha Timor-Leste.

“Ha’u kontente tebes ba ita-nia servisu di’ak no ita-nia komitmentu ba servisu hirak ne’e no ha’u kontente mós ba ita-nia hasoru malu ohin loron ne’e, ita bele ko’alia kona-ba One Health tanba one health ne’e la’os buat kiik ida, maibé oinsá ita bele servisu hamutuk hodi promove saúde iha Timor-Leste, tanba moras husi animál ba ema ne’e perigozu tebes”, Ko-Líder Projetu Menzies iha Timor-Leste, Joshua Francis, dehan iha ámbitu workshop plata forma One Health iha Novo Turismo, ohin.

Nia esplika, Menzies iha progresu boot ba servisu hamutuk MAPPF no Ministériu Saúde hodi haforsa servisu ba sistema saúde, atu Timor-Leste bele kombate moras infeksioza ho moras seluk.

Iha fatin hanesan, Diretora Veterinária iha MAPPF, Joanita Jong, hateten workshop plata forma One Health ida-ne’e haree liu ba anti mikrobiu ne’ebé moras husi animál ba ema no husi animál ba animál, tanba moras husi animál ba ema agora daudaun númeru aas iha Timor-Leste.

“Workshop ne’e organiza husi Menzies, orsmentu liu husi Governu Inglatera, tanba ne’e sira haree liu ba rezisténsia anti mikorbiu hodi fahe informasaun kona-ba moras husi animál ba ema. Maibé ita servisu plata forma One Health, entaun sira iha inisiativa katak symposium ida-ne’e, Instutisaun relevante sira mai fahe informasaun sira kona-ba moras ne’ebé bele hadaet husi animál ba ema, bele mós husi animál ba animál”, Joanita Bendita da Costa Jong informa.

Nia dehan, MAPPF hola parte hodi aprezentadór ida kona-ba kazu raiva ne’ebé agora aumenta iha nasaun ida-ne’e.

“Ha’u no mós ko’alia kona-ba ambiente nian tanba ambiente mós iha impaktu negativu boot tebes ba transmisaun moras ne’ebé iha ita-nia rai laran”, nia afirma.

Nia agradese ba Menzies tanba organiza workshop ida-ne’e hodi bolu atensaun ba MAPPF ho MS, hodi foti asaun ida atu bele kombate moras sira ne’ebé hadaet husi animál ba ema.

“Agora daudaun situasaun ne’ebé ita hasoru moras oioin komesa mai iha ita nia rai no ita-nia avaliasaun ema no animál movimentu ba mai, hakarak ka lakohi sasan sira ne’ebé ita la espera atu tama iha nia nasaun, tanba ne’e mak husi ita-nia symposium ita nafatin hafanu malu atu nafatin servisu hamutuk ho apoiu husi ita-nia parseiru sira, tanba ita-nia Governu mesak la halo buat ida, ita labele servisu mesak”, nia konklui.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!