DILI, 25 outubru 2024 (TATOLI) – Konsellu Nasionál Desportu (KND), sesta ne’e, iha edifísiu Ministériu Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK) Lecidere, Dili, realiza enkontru extraordináriu hodi ko’alia kona-ba problema ne’ebé daudaun ne’e Federasaun Futeból Timor-Leste (FFTL) hasoru no husu halo investigasaun interna ba falsifikasaun dokumentu jogadór na’in-rua Jaimito Soares no António Soares.
“Ami hala’o reuniaun extraordináriu ida-ne’e atu ko’alia kona-ba falsifikasaun dokumentu ba jogadór na’in-rua Jaimito Soares no António Soares. Iha enkontru ne’e ami mós atu haree kona-ba kongresu FFTL nian ne’ebé la tuir estatutu,” Sekretariu Ezekutivu KND, Cesarino da Silva hateten.
Ho fallansu ne’ebé FFTL iha KND deside pontu tolu hodi husu ba FFTL atu buka solusaun ba problema ne’ebé akontese:
- Husu lalais ba FFTL atu halo investigasaun interna hodi identifika entidade ida-ne’ebé envolve iha kazu falsifikasaun dokumentu muda tinan no pasaporte ba jogadór na’in-rua.
- Husu ba Ministériu relevante tenke halo investigasaun kle’an ba kazu falsifikasaun dokumentu ne’e.
- Apela ho rigór ba FFTL tenke asumi responsabilidade administrativamente atu selu lalais multa ne’ebé jogadór na’in rua hetan husi Asian Football Federation (AFC) no labele husik jogadór sira sai vítima ba inkapasidade jestór FFTL nian.
Durante enkontru, KND halo ánaliza kle’an ba polémika FFTL nian tuir lei baze desportu artigu 16 no Dekretu-Lei No.60/2022 kona-ba kompetensia KND mak kaer nafatin ba independénsia organizasaun desportiva sira-nian mak husu ba FFTL atu kumpri nafatin estatutu nu’udar regra federasaun nian.
Iha enkontru ne’e husu mós ba FFTL atu servisu hamutuk ho KND, Konfederativa Desportiva Timor-Leste (CDTL-sigla portugés) Komite Olimpiku Nasionál Timor-Leste (CONTL-sigla portugés) atu kria komisaun independente ida atu normaliza tiha problema hotu ne’ebé FFTL hasoru.
Nune’e, KND sei nafatin halo monitorizasaun kualker atividade hanesan kongresu FFTL nian no sei rekomenda ba Governu atu labele rekoñese bainhira FFTL kontinua viola nia estatutu no estatutu assosiasaun sira-nian.
KND mós husu ba Governu provizoriamente hapara kualker apoiu ba FFTL bainhira la buka mekanizmu apropriadu atu solusiona problema interna FFTL nian. KND rekomenda tan ba Governu atu husu ba Federation Interanational Football Asosiation (FIFA) no AFC atu servisu hamutuk nune’e bele kria komisaun independente ida nune’e bele realiza fila fali kongresu FFTL nian ne’ebé la konsege realiza iha tinan 2024.
Pozisaun FFTL nian ba problema ne’ebé hasoru
Molok ne’e, FFTL fó sai hosi nota ne’ebé Agência TATOLI asesu katak, firme iha nia pozisaun hodi responde ba falsifikasaun identidade jogadór timoroan na’in rua ne’ebé hetan ona notifikasaun hosi Asian Football Confederation (AFC) iha semana hira ba kotuk.
“Ami halibur hamutuk ona atu rezolve kestaun urjente ida-ne’ebé foin lalais ne’e mosu kona-ba alegasaun sira ba falsifikasaun identidade jogador nian,” refere nota ne’ebé Agência TATOLI asesu husi FFTL.
Ho kestaun ne’e, FFTL relata pontu importante lima kona-ba falsifikasaun identidade jogadór husi ekipa selesaun nasionál na’in-rua hanesan Jaimito Soares no António da Costa Soares Moniz.
Dahuluk, klarifikasaun ba FFTL nia papél no asaun primeiru no importante liu, hakarak hateten kategorikamente katak FFTL seidauk envolve iha falsifikasaun dokumentu ruma.
“Dokumentu sira ne’ebé refere la prodús, no mós la hetan autorizasaun husi FFTL. Nu’udar organizasaun, ami iha kompromisu atu tane aas prinsipiu sira integridade no transparénsia nian iha ami-nia atividade sira hotu. Sansaun ne’ebé diskute hela ne’e dirije ba jogadór ida-idak no la’ós FFTL nu’udar instituisaun”, refere nota ne’e.
Atu garante justisa no akuntabilidade, FFTL sei hato’o ofisialmente asuntu ne’e ba autoridade relevante sira, partikularmente Ministériu Públiku, hodi halo investigasaun kle’an no imparsiál.
FFTL fiar katak lia-loos sei sai liuhusi prosesu legál ne’ebé loos, no FFTL sei koopera tomak ho autoridade sira atu rezolve lalais asuntu ida-ne’e.
Daruak, resposta ba alegasaun husi autoproklamadu fundadór FFTL foin lalais ne’e, grupu ida-ne’ebé reklama katak sira nu’udar fundadór FFTL halo akuzasaun hasoru jerente FFTL hodi alega katak FFTL mak autór prinsipál iha falsifikasaun hirak ne’e nia kotuk. FFTL husu ba individu sira-ne’e atu aprezenta evidénsia ruma ne’ebé sira iha ba FFTL ka autoridade sira ne’ebé apropriadu.
FFTL opera tuir prinsípiu transparénsia no akuntabilidade, no FFTL sei la tolera alegasaun laiha baze ruma ho objetivu atu hafo’er FFTL nia reputasaun sein iha prova konkreta.
Datoluk, Estabelesimentu Komité Disiplinár no Étika Agora daudaun, FFTL seidauk iha Komité Disiplinár no Étika ne’ebé ativu. Maibé, durante Kongresu ne’ebé sei mai, FFTL sei fó prioridade ba nomeasaun membru sira ba komisaun ne’e.
Bainhira estabelese ona, FFTL sei hahú kedas investigasaun sira ba kazu oioin, inklui kestaun atuál kona-ba falsifikasaun identidade jogador nian.
Ida-ne’e la’ós problema izoladu ida, tanba FFTL identifika ona jogadór sira seluk ne’ebé hasoru akuzasaun sira ne’ebé hanesan.
Dahaat, kompromisu ba transparénsia no kooperasaun públika FFTL iha kompromisu tomak atu hala’o investigasaun hotu-hotu ho maneira transparente, no deskobrimentu sira sei fahe ho nakloke ba públiku. FFTL husu kooperasaun no apoiu husi ema hotu ne’ebé hadomi futeból iha Timor-Leste bainhira FFTL hasoru asuntu ida-ne’e direitamente.
Ema hotu nia apoiu maka krusiál atu asegura katak FFTL mantein integridade iha komunidade futeból nian no katak insidente sira hanesan ne’e nunka repete.
Dalimak, komentáriu finál subliña dala ida tan katak FFTL determinadu atu kaer-metin padraun justisa no integridade ne’ebé aas liu.
“Ami hamriik metin ami-nia kompromisu ba futeból ne’ebé moos, no ami sei foti medida nesesáriu hotu-hotu atu restaura konfiansa iha ami-nia sistema. Lia-loos sei manán, no sira ne’ebé responsavel ba hahalok aat ruma sei responsabiliza,” tenik iha nota ne’e.
Notifikasaun husi AFC
Komité Disiplinár no Étika AFC hasai desizaun ne’e iha loron 25 fulan-Setembru ho Nú. Ref. VVC 20240925DC01, hodi fó penalidade ba jogador selesaun nasionál Timor-Lerste, Jaimito Soares ho Id Card No. 06030410069970001 no António da Costa Soares Moniz.
AFC fó sai penalidade ne’ebé signifikativu ba jogadór na’in rua ne’e ho sansaun ne’ebé todan.
Iha komunikadu ikus liu, AFC konfirma katak Jaimito Soares hetan bandu tinan ida husi kompetisaun hotu-hotu no multa osan $10.000.00 Enkuantu jogadór António da Costa Soares Moniz selu multa ho osan $5,000.00, tuir investigasaun ida, AFC deskobre katak jogadór ne’e hatama ona dokumentu falsu sira hodi manipula nia idade, hodi permite nia kualifika ba torneiu juvenil oioin dezde tinan-2019.
Investigasaun fó sai katak Soares rejista iha kompetisaun juvenil sira AFC nian, hodi afirma katak moris iha tinan-2003, maski iha suspeisaun sira ne’ebé mosu hosi nia aparénsia fíziku.
Dokumentasaun falsu ne’e permite nia atu kompete iha torneiu sira hanesan Kualifikasaun Kampeonatu AFC U19 2020, Kualifikasaun Kampeonatu AFC U-23 2022, no Jogu SEA Games ba dala-31 iha Vietname.
Falsifikasaun ne’ebé jogador Jaimito Soares halo mak uza naran hanesan ho identidade hanesan diferensa mak tinan moris de’it, Jaimito uza tinan moris loloos Jaimito ne’e 1999 no maibé nia tau fali tinan moris 2003.
Jogadór Jaimito Soares
Husi aktu ne’e, TATOLI tenta entrevista ho jogadór Jaimoto Soares deklara katak, prontu kumpri regra ne’ebé mak AFC fó sai ona.
“Hanesan timoroan ha’u sente triste, maibé prontu kumpri de’it ona regra ne’ebé mak AFC fó sai ona. Buat hotu agora iha AFC nia liman, ha’u rekoñese ita sala duni ona hanesan jogadór prontu simu konsekuénsia,” jogadór ne’e tenik.
Nia dehan, kona-ba osan ne’ebé atu selu ba multa ne’e FFTL mak sei responsabiliza. “Osan ne’ebé atu selu ne’e FFTL mak tangung,” nia hakotu.
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




