DILI, 18 novembru 2024 (TATOLI) – Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), ho hamutuk parseiru lansa programa “Estratéjia Asédiu Seksuál” ba Institutu Ensinu Superiór (IES) 19 hodi evita asediu seksuál ne’ebé akontese ba universitáriu sira atu ko’alia sai bainhira hetan asédiu seksuál husi korpu dosente, funsionáriu ka nia maluk estudante sira.
“Estudante sira tenke brani, atu hatete sai katak iha profesór ka iha funsionáriu ka entre imi estudante sira ne’ebé mak hatudu hahalok la di’ak hanesan asédiu seksuál, ida-ne’e tenke ko’alia sai. Tanba asédiu seksuál ne’e hahalok aat ne’ebé ita obriga ema seluk sein nia hakarak,” MESSK José Honório da Costa Pereira Gerónimo dehan, hafoin halo lansamentu ba estratéjia asédiu seksuál ba ensinu superiór sira iha Hotel Timor, segunda ne’e.
Ministru dehan, MESSK servisu hamutuk ho UN Women, Ajénsia Kooperasaun Internasionál Korea (KOICA, sigla inglés) inklui ensinu superiór sira hotu iha TL hodi hahú halo atividade implementasaun programa zero toleránsia ba asédiu seksuál iha kada universidade, tanba asédiu seksuál ne’e hahalok ne’ebé la di’ak.
“Tanba asuntu ida-ne’e mais importante ba ita-nia rai, liuliu inrelasaun ho asédiu seksuál. Ho ida-ne’e mak ita halo akordu ho ita-nia parseiru sira inklui asina plaka kona-ba zero toleránsia ba asédiu seksuál, nune’e ita implementa hodi fó hatene ba estudante sira, profesór, akadémiku no funsionáriu sira katak asédiu seksuál ne’e hahalok aat ida no la di’ak ne’ebé sei hamonu ita-nia dignidade, tanba ita obriga ema seluk atu hola parte iha ita-nia hakarak,” nia dehan.
Nune’e agradese ba universidade sira, tanba bele hola iha programa ida-ne’e hodi implementa, ho esperansa katak universidade sira sei implementa ho rigór.
Reprezentante Sekretariu Estadu Igualdade (SEI), Maria Belo, hatete, inisiativa ba implementasaun zero toleránsia ba asédiu seksuál ba kada universidade ne’e di’ak no importante tanba bele kombate asédiu seksuál iha ensinu superiór sira.
“Ida-ne’e pasu ida-ne’ebé importante tebes atu ita hotu-hotu bele asegura katak la iha asédiu seksuál iha ensinu superiór, dalabarak ita hetan rumor sira-ne’e iha universidade sira, entaun ho ida-ne’e fó liberdade ba ita oinsá atu hamutuk atu bele kombate hodi ida-ne’e labele akontese iha ensinu superiór nia laran,” nia dehan.
Membru governu ne’e hatutan, implementasaun zero toleránsia ba asédiu seksuál ne’e mós nu’udar parte ida oinsá halo prevensaun ba violénsia bazeia ba jéneru.
“Ha’u hanoin katak advokasia durante ne’e SEI halo ba iha parte hotu-hotu atu bele haree kona-ba asuntu ida-ne’e, ne’ebé parabéns ba MESSK ho nia parseiru sira hotu inklui universidade sira, espera ho lansamentu ida-ne’e sei fo rezultadu di’ak ba ita iha tinan sira ne’ebé sei mai,” nia dehan.
Diretóra Jurídiku Sosiál Consultoria, Bárbara Oliveira, hatete, asédiu seksuál mak hanesan hahalok ka asaun natureza seksuál, la ho ema nia hakarak ka vontade atu simu, ne’ebé rezulta impaktu negativu ba vítima, iha ensinu hata’uk, neon aat ka abuzivu. Tanba ne’e implementasaun zero toleránsia ba asédiu seksuál ne’e importante tebes.
“Relasiona ho asédiu seksuál iha ensinu superiór, forma asédiu ne’ebé bainbain akontese, entre estudante sira no husi dosente ba estudante. Mezmuké ita iha Timor-Leste ita seidauk iha dadus espesífiku, hanesan akontese nasaun sira seluk, estudu hosi Jurídiku Sosiál hatudu katak maiór parte asédiu seksuál akontese entre estudante, haree ba falta koñesimentu kona-ba konsentimentu ba atividade seksuál hosi joven sira, entaun implementasaun zero tolernsia ba ensinu superiór ne’e importante tebes,” nia dehan.
Asédiu seksuál hosi dosente ba estudante grave liu, no merese atensaun maka’as. Tanba ne’e, baibain, inklui aspetu abuzu podér no ninia impaktu sei bo’ot liu, inklui ba prosesu estudu nian.
Iha oportunidade ne’e, Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) João Soares Martins hatete, antes ne’e UNTL rasik implementa ona kona-ba kampus seguru, tanba ne’e implementasaun zero toleránsia ba asédiu seksuál iha ensinu superiór ne’e nu’udar matadalan ida ne’ebé reforsa tan kampus seguru ne’e.
“Lansamentu ba zero toleránsia ba asédiu seksuál iha ensinu superiór ne’e di’ak liután, tanba atu kombate asédiu seksuál iha kada universidade liu-liu iha TL. Maibé antes ne’e ami mós servisu hamutuk ona ho UN women ho KOICA dezde tinan haat ba kotuk hodi kria ambiente kampus seguru, ida-ne’e oinsá ita kombate asédiu seksuál iha UNTL,” nia dehan.
Notísia relevante:Labarik feto 14.000 mak hetan asédiu seksuál iha mídia sosiál
Jornalista : Osória Marques
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




