DILI, 11 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Ministériu Edukasaun (ME) hamutuk ho parseiru sira realiza workshop ba elaborasaun planu estratejiku ba Institutu Nasionál Formasaun Profesór no Profisionál Edukasaun Timor-Leste (INFORDEPE) 2026-2030 nian.
Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundária Jerál no Tékniku Vokasionál, Domingos Lopes Lemos, hatete workshop ida-ne’e hadi’a kurríkulu no kualidade edukasaun iha rai-laran.
“Workshop ida-ne’e hametin no dezenvolve instituisaun INFORDEPE ba elaborasaun planu estratéjiku INFORDEPE iha tinan lima oin mai nu’udar prosesu vitál ida-ne’ebé sei define diresaun no prioridade ba formasaun profesór sira, hadi’a kurríkulu no kualidade edukasaun iha rai-laran”, Sekretáriu Estadu, dehan iha INFORDEPE, Balide, tersa ne’e
Nia dehan, parte ME agradese ba parseiru sira nia esforsu no kolaborasaun inkansável sai hanesan instrumentál hodi avansa sistema edukativu nian.
“Hakarak hato’o agradesimentu espesiál ba ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira, liuliu Austrália no Nova Zelándia, ne’ebé sira-nia esforsu no kolaborasaun inkansável sai hanesan instrumentál hodi avansa ita-nia sistema edukativu nian. Ita-boot sira-nia dedikasaun no apoiu kontinua folin-boot, no ami agradese tebes ba buat hotu ne’ebé ita-boot sira halo ona no kontinua halo ba edukasaun iha Timor Leste”, Sekretáriu Estadu hatete.
Membru governu ne’e hatutan, dezenvolve estratéjia sira ne’ebé inovativu no sustentável ne’ebé bele implementa ho efetivu no efikás. Nia dehan estabelese objetivu sira ne’ebé klaru no bele atinje ne’ebé sei orienta dirijente sira INFORDEPE nian ba futuru edukasionál ida ne’ebé di’ak liu.
“INFORDEPE nia objetivu prinsipál mak investe iha formasaun ba profesór eskola primária no sekundária sira. Investimentu ida-ne’e esensiál atu asegura ami-nia edukadór sira preparadu ho di’ak atu hasoru dezafiu sira iha klase laran no fornese edukasaun ida ho kualidade ba ami nia estudante sira”, nia esplika.
ME garante, liuhusi servisu hamutuk no espíritu kolaborativu, kompeténsia ida INFORDEPE nian, sira sei bele kria planu estratéjiku ida ne’ebé robustu no ezekutavel.
“Ami hein katak dokumentu ida-ne’e reflete la’ós de’it aspirasaun Ministériu Edukasaun nian, maibé mós nesesidade loloos husi ita-nia estudante no profesór sira. Ha’u agradese dala ida-tan ba ema hotu-hotu ba imi-nia kompromisu no dedikasaun. Hamutuk, ita bele forma futuru edukasaun iha Timor Leste. Ha’u hein katak ida-ne’e sei sai eventu ida ne’ebé produtivu no inspirativu ba partisipante sira hotu”, nia tenik.
Prezidente INFORDEPE, Domingos Martins, hatete workshop importante ida-ne’e ninia objetivu prinsipál mak diskute kona-ba nesesidade no relevánsia hodi prepara planu estratéjiku INFORDEPE ba períodu 2026-2030.
Nia dehan, eventu ida-ne’e kompromisu koletivu ba fortalesimentu institusionál, ho objetivu hametin kualidade formasaun profesór sira-nian no, konsekuentemente, kualidade prosesu ensinu aprendizajen nian iha Timor-Leste.
“Iha tinan hirak ikus ne’e, INFORDEPE hala’o papel sentrál hodi promove edukasaun profisionál no kontínua ba profesór sira, hodi kontribui maka’as ba dezenvolvimentu setór edukasionál iha ita-nia rain. Maibé, esensiál atu rekoñese iha sékulu XXI dezafiu sira prezente nian no ezijénsia futuru nian, ezije aprosimasaun ida ne’ebé estruturadu liu, ne’ebé bele alkansa de’it liuhosi planu estratéjiku ida ne’ebé dezeña ho di’ak no define ho di’ak”, dehan nia.
Nia hatutan, lakohi preparasaun Planu Estratéjiku INFORDEPE nian sai de’it hanesan prosesu burokrátiku ida, nu’udar nesesidade fundamentál atu garante katak asaun sira aliña ho objetivu dezenvolvimentu nasionál liuliu prioridade sira iha setór edukasaun nian.
“INFORDEPE nia planu estratéjiku sei sai dokumentu matadalan ida neʼebé sei permite ita atu define prioridade no objetivu estratéjiku sira. Atu alkansa ida-ne’e, ita presiza planu estratéjiku ida ne’ebé estruturadu ho di’ak ne’ebé fornese mai ita vizaun ida ne’ebé klaru ba tinan lima oin mai, hodi identifika área prioridade sira no define objetivu sira neʼebé realistiku, bele sukat no aliña ho objetivu dezenvolvimentu sustentável globál”, nia dehan.
Aleinde ne’e, planu estratéjiku mós sei permite rasionaliza rekursu sira. Presiza nota katak organizasaun rekursu sira ne’ebé efisiente maka krusiál atu maximiza impaktu hosi ita-nia asaun sira no planu estratéjiku ida sei permite ita atu identifika lakuna sira no aloka rekursu sira ho efetivu no transparente liután.
“Prosesu dezenvolve planu ne’e sei sai mós oportunidade ida atu hametin ita-nia kolaborasaun no promove kooperasaun no envolvimentu ho parseiru nasionál no internasionál sira, hodi garante katak parte interesada hotu-hotu iha papél ativu hodi define futuru INFORDEPE nian. Kontribuisaun seluk husi planu estratéjiku INFORDEPE nian mak relasiona ho monitorizasaun no avaliasaun ba rezultadu sira, tanba sei fornese indikadór sira ne’ebé klaru hodi monitoriza progresu no avalia impaktu husi ita-nia inisiativa sira, hodi permite ajustamentu nesesáriu sira hodi garante realizasaun ba ita-nia objetivu no meta sira”, dehan nia.
Iha parte seluk, esensiál mós kria sistema informasaun ida ne’ebé metin ba jestaun formasaun, sistema ida ne’ebé permite jestaun efetivu ba dadus sira neʼebé relasiona ho atividade formasaun profesór sira hotu.
Sistema ida-ne’e sei la’ós de’it hadi’a organizasaun no asesu ba informasaun, maibé mós sei apoia foti desizaun bazeia ba evidénsia no fasilita avaliasaun ba impaktu husi inisiativa sira. Ida-ne’e sei kontribui ba hametin transparénsia no responsabilizasaun, elementu esensiál sira ba kredibilidade INFORDEPE nu’udar instituisaun ne’ebé hetan supervizaun husi Ministériu Edukasaun.
“Instrumentu ida-ne’e sei permite ita atu identifika ita-nia forsa, frakeza, oportunidade no ameasa sira. Hodi komprende ita-nia forsa internu sira, hanesan esperiensia akumuladu no parseria sira ne’ebé eziste, ita bele aproveita sira hodi ultrapasa frakeza no limitasaun sira. Iha parte seluk, esplora oportunidade esterna sira, hanesan avansu teknolojiku no apoiu foun, sei ajuda mitiga ameasa sira hanesan limitasaun orsamentu ka mudansa iha politika edukasionál sira. Análize ida-ne’e sei sai baze esensiál atu define prioridade estratéjiku sira ho realizmu no vizaun ida ba futuru”, nia dehan.
Sekretária ba Dezenvolvimentu Humanu iha Embaixada Austrália, Fiona Meehan, hatete aprendizájen mak kumulativu ou atinjimentu, no laiha literasia no numerasia bázika, labarik sira sei labele aprende tan abilidade sira seluk ne’ebé bele atinji sira nia potensiál sira. Tanba ne’e mak Austrália orgullu servisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun no INFORDEPE.
“Ami, liuhusi PHD, servisu hamutuk ona ho INFORDEPE ba tinan naruk, hodi apoiu ba dezenvolvimentu profisionál ba manorin sira. Ita bele haree saida mak sai diferensa boot maka fornese apoiu no formasaun ba lideransa eskola no manorin sira. Fó apoiu ba instituisaun edukasaun hanesan parte importante ida atu atinje sustentabilidade atu mellora. Tanba ne’e, ami hanoin importante tebes atu apoiu Ministériu Edukasaun no INFORDEPE espesifiku, tinan kotuk iha aprezentasaun análiza situasaun no agora apoiu dezenvolve planu estratéjiku tinan lima nian”, nia dehan.
Nia espera, workshop durante loron tolu ne’e diskusaun sei efetivu, proativu no informativu, ne’ebé kontribui makaas ba planu esratéjiku.
Notísia relevante: INFORDEPE hahú fó formasaun ba profesór kolokadu iha semana oin
“Ami hein atu kontinua parseria ho ita boot sira, Ministériu Edukasaun no parseiru dezenvolvimentu sira atu asegura edukasaun ne’ebé kualidade ba labarik sira iha Timor-Leste”, nia tenik.
Worshop ne’e realiza durante loron tolu hahu ohin to’o bainrua (11-13/02/2025).
Jornalista : Osória Marques
Editora : Rita Almeida




