iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Livru “O Meu Mar, Meu Timor” enkoraja alunu hadomi ambiente no prezerva tasi

Livru “O Meu Mar, Meu Timor” enkoraja alunu hadomi ambiente no prezerva tasi

Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, no Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, fahe livru “O Meu Mar, Meu Timor”. Foto/GPM

DILI, 13 Marsu 2025 (TATOLI) – Primeiru-Ministru (PM), Xanana Gusmão, no Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares, distribui livru O Meu Mar, Meu Timor ba eskola sira iha territóriu.

Objetivu husi distribuisaun livru ne’e atu estudante sira hadomi ambiente no soe lixu iha nia fatin, nune’e labele estraga biodiversidade sira iha tasi laran.

“Atu fo hanoin ba imi [estudante] katak tenke hadomi ambiente, labele soe plástiku arbiru, soe lixu arbiru hahú husi imi-nia uma to’o eskola. Ha’u liuhusi eskola balun fo’er ne’e, tanba imi soe sasán arbiru de’it. Rai ne’e imi mak sei kaer, agora la kuidadu no estraga ita-nia tasi, aban bainrua imi boot, imi sei haree. Tasi fo’er, imi sei dehan ferik-katuas uluk ne’e la hanorin ita atu hadomi ita-nia tasi no ita-nia rai sira”, xefe Governu dehan iha Sentru Imprensaun, Komoro, kinta-feira ne’e.

Xanana dehan uluk udan mai tuir nia tempu, maibé agora la tuir nia tempu, tanba kauza husi ema sira ne’ebé soe fo’er arbiru.

“Agora arbiru de’it, iha fatin balun rai-manas tebes, balun udan barak liu fali. Ne’e hotu akontese tanba mudansa klimatika. Ne’e provoka husi ema tanba la hadomi. Ita idaidak soe sasán ne’e ba hotu tasi. Fo’er ne’ebé soe husi ema ne’ebé la hadomi ambiente ne’e sei estraga illa Timór “, nia dehan.

Tuir nia, lixu sira ne’e bee lori bá tasi ne’e sei estraga biodiversidade. Tanba ne’e, iha edukasaun ita la eduka alunu sira atu sai de’it matenek maibé eduka buat oioin mak prezerva, katak kuidadu didi’ak tasi.

“Problema tasi ninia tau iha kurríkulu edukasaun nia di’ak tebes, tanba hahú hanorin ona labarik sira oinsá atu kuidadu tasi. Ba profesór sira hanorin daudaun ona ba, hanorin labarik sira atu hadomi ambiente, atu iha disiplina uitoan soe sasán iha nia fatin”, dehan.

Iha fatin hanesan Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hatete distribuisaun ne’e reprezenta kompromisu ida ba futuru ba foinsa’e sira no ba protesaun rikusoin ne’ebé folin liu iha mundu tasi nian.

“Ha’u dehan mundu tasi nian, tanba universu tasi, inklui biodiversidade, ekosistema sira, espésie tasi nian no relasaun entre umanu ho ambiente akuátiku. Iha realidade mak mundu ida ne’ebé infelizmente no tanba ignoránsia dalabarak la rekoñese nu’udar buat ida ne’ebé krusiál ba sobrevivénsia ema nian”, nia afirma.

Livru ida-ne’e ho impresaun inisiál husi kópia rihun 120 hodi fó mensajen atu prezerva no valoriza tasi to’o iha nasaun nia sikun hotu-hotu.  “La’ós de’it livru ida, maibé rekursu ensinu ida ne’ebé iha valór ne’ebé sei enrikese la’ós de’it eskola sira, maibé mós profesór sira rasik hodi sai instrumentu pedagójiku esensiál ida ba dezenvolvimentu siénsia oioin nian”, salienta.

Nia dehan inkluzaun husi materiá ida-ne’e iha kurríkulu nasionál hatudu importánsia atu integra edukasaun ambientál ba estudante sira husi idade ki’ik.  Asuntu kona-ba proteje mundu tasi nian se la’ós de’it aborda iha idade ki’ik, maibé mós iha dixiplina oioin iha siklu datoluk hanesan Portugés, Tetun no Inglés, Siénsia Naturál, Saúde, Edukasaun Fízika, Fraternidade Umana, Arte no Kultura.

“Ho maneira ida-ne’e, ita la’ós de’it tranzmite koñesimentu sientífiku kona-ba oseanu sira no sira-nia biodiversidade, maibé ita mós enkoraja konxiénsia ekolójika ida ne’ebé kle’an hodi prepara jerasaun sira iha futuru atu hola papél ativu ida hodi defende ambiente”, nia informa.

Ministériu Edukasaun nia objetivu mak liuhusi projetu ida-ne’e, estudante sira iha Timor-Leste komprende tasi nia rikusoin, ninia importánsia ba ekonomia, kultura no identidade, no sai ajente ba mudansa.

Governante ne’e dehan Edukasaun kria movimentu protesaun ambientál ida ne’ebé hahú iha saladeaula sira no habelar iha sosiedade tomak hodi promove asaun konkreta sira hodi prezerva ekosistema tasi nian.

Ministériu Edukasaun nia kompromisu atu integra kauza nobre no esensiál sira iha labarik sira-nia trajetória edukativa.  “Unidu, ita sei harii futuru ida iha ne’ebé armonia entre ema no natureza sai realidade ida, iha-ne’ebé jerasaun foun sira hatene proteje no valoriza sira-nia patrimóniu naturál hodi garante katak tasi Timor-Leste kontinua sai fonte moris, sustentasaun no identidade povu”, dehan.

Lembra katak livru ba labarik sira ho títulu “O Meu Mar, O Meu Timor”, ne’e Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, lansa ona iha fulan-Juñu 2024, iha Xanana Reading Room, Dili.

Livru ne’e hakerek husi eskritora australiana, Kim Kane, ho ilustrasaun husi artista timoroan Gibrael Carocho. Livru ne’e konta kona-ba relasaun ne’ebé eziste entre labarik timoroan sira ho tasi ho nia kriatura no beleza únika sira ne’ebé ema hotu-hotu tenke proteje no prezerva ba futuru jerasaun no dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste.

Notísia relevante: 8 to’o 18 Juñu, Governu selebra loron mundiál Oseanu ho tema “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timor”

Jornalista: Osória Marques

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!