DILI, 15 Abríl 2025 (TATOLI)-Fundasaun Hadomi Timor hamutuk ho parseiru sira, ohin realiza diskusaun ba esbozu lei krime sibernétika, iha salaun Forum Organizasaun Naun Govermentál Timor-Leste (FONGTIL, Kaikoli.
Diretór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor, Abrão Monteiro, hatete inisiativa ne’e mosu tanba preokupasaun husi publiku katak limite liberdade espresaun no direitu ba plataforma mídia sosiál.
“Ami kria diskusaun ida-ne’e atu rona direta husi parte ministériu justisa no parte relevante sira sleuk”, dehan nia ba jornalista sira.
Husi diskusaun, nia dehan artigu balun husi esbozu ne’e fó ameasa ba liberdasaun espresaun, violasaun ema-nia direitu no mós limitasaun ba profisionál IT.
Nia dehan liuhusi diskusaun bele hamosu rekomendasaun ba Parlamentu Nasionál.
Marka prezensa iha diskusaun mak husi parte Ministériu Justisa, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Polísia Nasionál Timor-Leste, Konsellu Imprensa, Provedór Direitu Umanu no Justisa, sosiedade sivíl no ajénsia internasionál sira.
Preokupasaun ne’ebé nia haktuir mak esbozu lei ne’e tenke proteje direitu fundamentál sira ne’ebé prevee iha lei-inan liuliu artigu 40 no 41.
Nia dehan presiza proteje ema-nia dadus pesoál, hodi prevene violasaun ne’ebé bele hamosu kazu seluk.
Reprezentante PDHJ, Filomena Dias, konsidera lei ne’e importante tebes tanba ho evolusaun mundu, nune’e presiza halo diskusaun ne’ebé kle’an.
Tuir nia, sidadaun-nia dependensia ba plataforma dijitál aumenta, ninia efeitu ba labarik sira. “Labarik barak asesu entaun sai risku”, tenik nia.
Pontudevista ninia mak ema hotu iha direitu hodi hetan protesaun husi atake sira. “Elaborasaun legál sira-ne’e importante tebes atu asegura no ekilibru entre interese seguransa no protesaun ba direitu umanu”.
Prezidente Konsellu Imprensa (KI), Otelio Ote, hatete lei ne’e importante ba parte KI hodi halo supervizaun ba atividade jornalístika iha platafoma dijitál.
“Ha’u konkorda ho lei-ne’e, alende obriga sidadaun atu kumpre no artigu balun ne’ebé temi oinsá responsabildade Estadu nian halo edukasaun sívika ba sidadaun ligadu ho lei sibernétika” katak nia.
Pro-Reitór Asuntu Dijitalizasaun no Informasaun iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Frederico Soares Cabral, husu atu haree didiak lei-ne’e ho mudansa dijitál ne’ebé la’o maka’as tebes.
“Ita halo lei agora no tinan oin ita bele iha lei foun tan. Nune’e beibeik mak sei la implementa”, katak nia.
Prezidente ICTL, Raimundo Alves, hatete Timor-Leste presiza lei sibernétika hodi solusiona polémika ne’ebé akontese liuhusi teknolojia moderna.
“Ita barak mak sai vítima, tanba ema hatene hela katak vulnerabilidade iha Timor ne’e maka’as loos, ita hotu tenke konsidera importante, halo advokasia iha sosiedade para evita”, nia dehan.
Nune’e mós Direitór Nasionál PSIK, Vicente Fernandes Brito, hatutan lei ne’e pertinente hodi halais nune’e bele halo protesaun.
Nia dehan PSIK rejistu kazu rua iha 2024, kazu ne’e provoka duni no tenke iha lei. “Se lae ita araska, entermu seguransa jurídika, tanba ne’e presiza lei ne’e”.
Nia reforsa krime sibernétika ne’e ema sempre matenek tanba nia halo tiha bele subar hotu evidensia sira, ne’ebé tenke iha lei referida nune’e asegura.
“Ha’u hanoin tenke iha lei no aprezenta, iha lei rua mak lei krime sibernétika no seguransa sibernétika”, nia dehan.
Notísia relevante: Komisaun A sei haree fali lei sibernetika ne’ebé kaduka iha lejislatura dalima
Jornalista : Osória Marques
Editora : Rita Almeida