DILI, 21 Abríl 2025 (TATOLI)-Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa una konferénsia ne’ebé organiza husi Organizasaun Internasionál Aviasaun Sivíl (ICAO, sigla inglés) 2025 iha Doha-Katár durante loron rua (14-17 Abríl 2025).
Konferénsia ne’e ho tema Fasilita Futuru Transporte Aéreu: Kolaborasaun, Efisiénsia, Inkluzividade. Aliña tebes ho Timor-Leste nia vizaun nu’udar nasaun joven ne’ebé haka’as-an atu integra kle’an liután iha ekosistema aviasaun globál.
“Ida-ne’e hanesan onra no priviléjiu ida atu ko’alia ba distintu asembleia ida-ne’e iha konferénsia ICAO 2025. Hodi Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nia naran, ha’u hakarak hato’o ami nia apresiasaun sinséru ba Estadu Katár, ba ninia konvite, no ba ospitalidade jeneroza ne’ebé hato’o mai ha’u no ha’u nia delegasaun durante ami nia estadia iha Doha”, Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hato’o iha-nia diskursu ne’ebé TATOLI ases liuhusi nota komunikadu.
Ministru hateten, prezensa TL reafirma dedikasaun atu kumpre obrigasaun tuir enkuadramentu ICAO nian, liuliu iha área ne’ebé bele fasilita tuir aneksu 9. “Ami serbisu maka’as atu aliña ami-nia sistema no prosesu nasionál sira ho norma internasionál hodi garante prestasaun viajen aéreu ne’ebé seguru, efisiente, no laiha problema ba pasajeiru hotu-hotu”.
Nia hatutan: “Ami mós aproveita oportunidade ida-ne’e espresa am- nia apresiasaun ba am-nia parseiru, inklui Ajénsia Seguransa Aviasaun Uniaun Europeia nian (EASA, sigla portugés) no parte interesada internasionál seluk, ba sira nia kompromisu no kolaborasaun ne’ebé la’o hela”.
Membru gouverne ne’e mos hato’o agradesimentu ba ICAO ne’ebé apoiu no kooperasaun téknika dezde Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun ne’e iha 2005. Inisiativa kapasitasaun no asisténsia téknika ne’ebé ami simu sai esensiál hodi avansa dezenvolvimentu ba ami-nia setór aviasaun sivíl.
“Ligadu ho ida-ne’e, ami hein ba Programa Auditóriu Seguransa Universál – Abordajen Monitorizasaun Kontínua (USAP-CMA), ne’ebé tuir planu sei hala’o iha Dili, hosi 26 Maiu to’o 4 Juñu 2025 – marka importante ida iha reforsu seguransa no kumprimentu aviasaun nian iha ami-nia rain”, nia aprofunda.
Nu’udar nasaun ho ekonomia kiik no sistema aviasaun sivíl ne’ebé sei joven, nia fiar metin iha valór kooperasaun internasionál no responsabilidade hamutuk. “Ami husu ba komunidade aviasaun internasionál atu kaer metin prinsípiu inkluzividade nian, hodi garante katak laiha nasaun ida – la haree ba nia medida ka estatutu ekonómiku – maka husik hela iha kotuk”.
“Asesu hanesan ba fasilitasaun transporte aéreu no kapasitasaun maka importante tebes atu haburas konetividade globál no atinji objetivu sira dezenvolvimentu sustentável nasoins unidas nian”, tenik tan.
Konferénsia ida-ne’e, partisipa husi Ministru Transporte Estadu Kuatar, Mohammed bin Abdullah Al-Thani, Prezidente Interinu Autoridade Aviasaun Sivíl Katár, Mohamed Faleh Al-Hajri, Prezidente Konsellu ICAO, Salvatore Sciacchitano, Sekretáriu Jerál ICAO, Juan Carlos Salazar no Ministru sira, no mos delegadu sira. (ki)