iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

Reuniaun komisaun-2 AP-CPLP diskute tema importante rua

Reuniaun komisaun-2 AP-CPLP diskute tema importante rua

Nurima Alkatiri. Foto Tatoli/Antonio Daciparu

DILI, 24 Abríl 2025 (TATOLI)–Reuniaun komisaun-2 entre membru Parlamentu Nasionál husi Komunidade Nasaun Ko’alia Lian Portugés, Assembleia Parlamentár (AP-CPLP, sigla portugés) hala ó enkontru hodi diskute tema importante rua mak hanesan relasaun entre CPLP ho ASEAN no barreira ne’ebé nasaun CPLP iha área komersiu industria, iha Ótel Palm Spring, Fatuhada, Dili.

Notísia Relevante: Timor-Leste kuaze prienxe ona kritéria hitu atu adere ba ASEAN

“Reuniaun komisaun-2 husi AP-CPLP nian hanesan reuniaun regulár ne’ebé tenke hala’o entre Parlamentu sira husi nasaun CPLP nian. Agora, ita mak Prezidente ba Komisaun-2 ne’ebé haree ba asuntu ekonómia, ambiente no kooperasau, entaun reuniaun hala’o iha Timor-Leste no ohin ita diskute asuntu importante rua,” Prezidente Komisaun-2 AP-CPLP no Vise-Prezidente Grupu Nasionál Timor-Leste, Nurima Ribeiro Alkatiri, hateten ba jornalista sira, kinta ne’e.

Iha tempu besik, nia dehan, Timor-Leste sei sai membru permanente ASEAN no iha reuniaun ne’e toka liu mak asuntu kona-ba pozisaun Timor-Leste atu sai membru ASEAN.

Timor-Leste hanesan nasaun úniku ne’ebé envolve iha komunidade rua hanesan CPLP nu’udar membru plenu no ba ASEAN nu’udar membru observadór maibé hein hela atu sai membru permanente, entaun pontu prinsipál mak Timor-Leste bele sai ponte ba komunidade rua ne’e atu bele garante katak TL sei iha oportunidade ba impaktu ekonómia nian.

Entretantu, CPLP hanesan espasu lian no kultura nian, ho potensiál ekonómiku ne’ebé buras. Ho liafuan seluk, komunidade ida-ne’e foka ba promosaun lian portugés no kooperasaun iha área sira hanesan kultura, edukasaun no dezenvolvimentu ekonómiku la’ós de’it promove identidade ida ne’ebé forte no úniku, maibé mós fasilita apoiu iha área sira ne’ebé krusiál ba dezenvolvimentu, liuhusi fahe beibeik husi esperiénsia no rekursu sira entre nasaun membru sira.

ASEAN ne’ebé harii iha tinan 1967, nia objetivu mak kreximentu ekonómiku, progresu dezenvolvimentu sosiál no kulturál rejiaun nian liuhusi esforsu hamutuk no iha espíritu husi igualdade no kooperasaun, nune’e hametin fundasaun sira ba komunidade ida, Nasaun Sudeste Aziátiku sira-ne’ebé prósperu no pasífiku.

Daudaun ne’e, Timor-Leste nu’udar nasaun úniku iha Sudeste Aziátiku ne’ebé seidauk sai membru ASEAN tomak. Maske Timor-Leste sai membru Forum Regional husi ASEAN iha 2005, asina Tratadu Amizade no Kooperasaun iha 2007, no entrega ofisiálmente aplika ba adezaun iha 2011, Timor-Leste dezde ne’ebá kontinua dezenvolve kondisaun no kapasidade sira ne’ebé nesesáriu atu sai membru kompletu direitu organizasaun ida-ne’e nian.

Pedidu adezaun ne’e haree hanesan aposta estratéjiku krusiál husi Estadu Timor, bazeia ba nesesidade atu ultrapasa dependénsia ba mina no gás, kria dezde inísiu nia konstituisaun nu’udár Estadu Direitu, ho objetivu atu impulsiona kreximentu ekonómiku, garante estabilidade polítika no seguransa iha enkuadramentu integrasaun rejionál nian.

ASEAN hanesan motór ba dezenvolvimentu ekonómiku no integrasaun rejionál, reprezenta bloku ekonómiku ida-ne’ebé dinámiku no iha influénsia polítika iha Sudeste.

Ninia prioridade kona-ba integrasaun ekonómika, seguransa rejionál no dezenvolvimentu sustentável aprezenta oportunidade ba diversifikasaun ekonómika, asesu ba merkadu foun no partisipasaun boot liu iha jeopolítika rejionál ne’ebé bele benefisia la’ós de’it ba Timor-Leste, maibé mós liuhosi nia, nasaun membru sira seluk husi CPLP.

Ho ASEAN, mosu potensiál ekonómiku ne’ebé boot tebes, iha merkadu ida-ne’ebé valorizadu iha biliaun $3,8, aleinde diversifikasaun jeoestratéjiku iha kontestu globál ne’ebé la estavél ba beibeik.

Hanesan ho Fórum Makau, ne’ebé promove kooperasaun ekonómika no komersiál entre Xina no CPLP, Timor-Leste ho ninia ajente ekonómiku familiár ho merkadu sira ASEAN nian, bele sai hanesan trampolin ida ba CPLP hodi projeta iha ne’ebá parte rejiaun nian.

Tanba ne’e Timor-Leste sei konstitui ligasaun potensiál ida entre CPLP no ASEAN, aproveita Timor-Leste nia pozisaun úniku hanesan membru CPLP no kandidatu ba membru plenu ASEAN nian, hodi kria oportunidade úniku ba harii ponte entre organizasaun rua ne’e.

Timor-Leste nia esperiénsia kona-ba integrasaun iha bloku lian no kultura rejionál, ida-ne’e CPLP bele informa ninia estratéjia adezaun ba ASEAN no sai hanesan modelu ida ba nasaun sira seluk ne’ebé buka atu integra iha bloku rejionál oioin.

Ho hanoin ida-ne’e, sei dehan katak relasaun entre CPLP no ASEAN, fasilita husiTimor-Leste, bele inklui:

* Troka esperiénsia ida iha dezenvolvimentu ekonómiku, iha ne’ebé CPLP bele fahe sira-nia esperiénsia iha área sira hanesan diversifikasaun ekonómika no hamenus ki’ak ho ASEAN, enkuantu ASEAN bele kontribui ba ninia esperiénsia iha integrasaun ekonómika rejionál;

* Kooperasaun iha área sira hanesan edukasaun no formasaun profisionál, nomeadamente promosaun ba ensinu lian portugeza iha nasaun sira husi ASEAN, ho apoiu hosi sentru kulturál no universidade sira, troka programa sira no prátika di’ak-liu iha edukasaun no formasaun profisionál no kooperasaun instituisaun akadémiku no sientífiku sira entre CPLP no ASEAN ba benefísiu komunidade rua ne’e;

* Promosaun ba investimentu no komérsiu, ne’ebé sei presiza CPLP no ASEAN servisu hamutuk hodi promove investimentu no komérsiu entre ninia membru sira, aproveita vantajen komparativa sira hosi bloku ida-idak, inklui kriasaun husi fórum negósiu sira-ne’ebé foka ba investimentu bilaterál sira no empreza konjunta sira.

Nune’e, susesu integrasaun Timor-Leste nian ba ASEAN bele sai hanesan ezemplu inspiradór ba nasaun sira seluk, kria no/ka hametin kooperasaun entre CPLP no ASEAN.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!