iklan

NASIONÁL, DILI

Autoridade munisipál aprezenta PAA no PIDM 2026

Autoridade munisipál aprezenta PAA no PIDM 2026

Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), realiza atividade Konsellu Konsultivu Territoriál no sorumutu Koordenasaun Dezenvolvimentu Nasionál ( SKDN), no Autoridade Munisipál sira no aprezenta mós Planu Asaun Anuál (PAA) no Planu Integradu Dezenvolvimentu Munisipál tinan 2026, iha City 8 Manleuana. Segunda, 5 Maiu 2025. Imajen TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 05 Maiu 2025 (TATOLI)–Autoridade munisipál 13, segunda ne’e apezenta Planu Asaun Anuál (PAA) no Planu Integradu Dezenvolvimentu Munisipál (PIDM) tinan 2026, iha City 8 Manleuana.

“Atividade ohin ne’e munisípiu sira halo sorumutu integradu hosi suku atu hetan programa integradu iha tinan 2026. Sorumutu ida-ne’e atu konfirma dadus ikus-liu ba planu asaun anuál, planu orsamentu, Planu Integradu Dezenvolvimentu Munisipál (PIDM), no planu orsamentu ba fundu infraestrutura. Fundu infraestrutura ne’e nia rezultadu sei haruka ba Ministériu Planeamentu Estratejiku no Fundu PIDM haruka ona ba Ministériu Finansa”, Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas Cabral, dehan ba jornalista sira hafoin partisipa sorumutu referidu.

MAE dehan autoridade  munisípiu sira presiza aprezenta PAA no PIDM hodi bele koloka tuir orsamentu ba tinan oin.

Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas Cabral. Imajen TATOLI/Antonio Daciparu

“Tuir lei osan rihun $500 mai kraik tama ona orsamentu munisípiu nian. Maibé realidade ita la’o ne’e rihun $90 no $100.000 ministériu sei uza hela. Maibé tuir loloos labele tanba servisu 19 Governu sentrál fó tiha ba kraik, tanba ne’e mak diretór agrikultura, saúde, edukasaun, obras públika, planeamentu iha munisípiu sira tenke aprezenta no tenke defende iha komité revizaun orsamentu”, nia dehan.

Nia hatete tan orsamentu tinan kotuk barak la’o di’ak, munisípiu ida rua mak nia orsamentu 30% ka 40% fila ba kofre Estadu. Maibé tinan ne’e to’o trimestre daruak barak liu ona 40%.

“Tinan oin sira sujere komité revizaun orsamentu para iha konsiderasaun tanba tinan ida-ne’e udan barak, estragu barak, ne’ebé presiza duni tau orsamentu ba munisípiu sira”, katak.

Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM) Lautein, Melio de Jesus, dehan preparasaun munisipiu nian antes hakat ba impelementasaun poder lokál no eleisaun kámara munisípiu

“Reuniaun ida-ne’e importante ba ami hodi diskute no aprezenta saida mak ami hetan iha terenu, problema saida mak ami hasoru no solusaun saida mak foti, no ministru bele kaer ida ne’e para iha diskusaun revisaun orsamentál tuir ministériu sira bele hapar. Dekretu lei 84/2023 fó kompeténsia ba autoridade munisipál halo jestaun administrasaun, polítika seidauk maibé iha parte seluk aspetu finanseiru mós entrega sorin”, nia dehan.

Nia hatutan: “Dezafiu boot ne’ebé munisipál sira hetan mak ezemplu iha implementasaun orsamentu jerál, ita hatene katak pakote fiskál entrega ba munisípiu, entaun bainhira atu implementa planu no programa la atinje meta ne’ebé ita hakarak. Tanba pakote fiskál ne’e entrega tarde no buat balun ne’ebé seidauk iha akordu entre MAE ho ministeriu relevante”.

“Ezemplu mak ministériu agrikultura floresta ne’e seidauk entrega mai munisípiu, iha edukasaun ita só bele jere ba pre-eskolár no ensinu báziku maibé ensinu sekundária ne’e seidauk, ida-ne’e sei nafatin iha nasionál, tanba ne’e difikulta servisu”, nia preokupa.

Kona-ba infraestutura, nia dehan lei hatete osan rihun $500 mai kraik bele entrega ba munisipiu hodi jere maibé prátika iha infrastutura balun hanesan konstrusaun ka reabilitasuan eskola ne’e sei pretense ba eduksaun nasionál nian.

“Ida-ne’e mós difikulta ba prosesu dezenvolvimentu munisípiu. Ba Lautein, ami enfrenta problema mak infraestutura bázika, liuliu estrada kuaze 75% iha kondisaun grave ba estrada nasionál, depois estrada munisipál ne’e 95% kondisaun grave, husi postu ba suku ne’e 100%. Nune’e ami tau foku liu ba infraestutura bázika; estrada, ba eletrisidade ami atinje ona 97%, hela de’it aldeia 11 mak seidauk asesu ba eletrisidade husi totál aldeia 150 iha munisípiu Lautein, ida ne’e mos ami uza mekanismu progarama nasionál eletrifikasuan no programa eletrifikasaun komunitária”, nia dehan.

Iha parte saúde, nia dehan sentru, postu saúde iha postu neen ne’e estabelisidu ona, hela de’it mak postu Loré.

“Ami sei tau orsamentu ba 2026 atu konstrui postu saúde iha postu Loré. Ba postu enternamentu iha kada suku mós ami tau hela hodi atende komunidade, no ba kestaun ekipamentu mos difikuldade tanba laiha materiál kompletu”, katak.

Nia dehan tan: “ba edukasaun ita mos tau prioridade, liu-liu ba infraestutura edifísiu eskolár sira ne’e ita fó ona pioridade, nune’e mós kazerna ba profesór, médiku no estensionista agikultór sira nia orsamentu tau ba 2026. Nune’e mós ba dapur merenda eskolár atu alunu sira han iha fatin di’ak”, konklui.

Notísia relevante: MAE atribui desentralizasaun administrativa instituisionál ba munisípiu sira

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!