KOVALIMA, 05 Maiu 2025 (TATOLI) – Organizasaun Internasionál, Food and Agriculture Organization – Organizasaun ba Ai-han no Agrikultura (FAO) partilla matéria haat ba funsionáriu Servisu Munisipál Agrikultura (SMA) Kovalima no ba Autoridade Protesaun Sívil (APC, sigla-portugés) iha munisípiu Kovalima.
Koordenadór superiór ba mudansa klimátika FAO iha Timor-Leste, Deometrio do Amaral de Carvalho informa katak matéria haat ne’e mak hanesan Jestaun ba risku dezastre naturál, Asaun antisipatóriu iha jestaun risku sira, oinsá halo adaptasaun ba mundansa klimatika di’ak no utilidade tableta hodi hametin sistema alerta sedu no disemina informasaun ba to’os-na’in sira.
“Ita haree tema haat ne’e sai hanesan alvu prinsipál ba estensionista sira tanba sira mak liña ba dahuluk iha Ministériu Agrikultura Peska Pekuária no Floresta (MAPPF) hasa’e produsaun alimentár, sai autór no asegura polítika seguransa alimentár bainhira sira iha koñesementu no kondisaun di’ak bele minimiza risku no to’os-nain sira lakon produsaun ai-han ne’ebé hetan estragu husi dezastre naturál sira”, Deometrio do Amaral de Carvalho dehan ba jornalista sira, iha Tabakolot, ohin.
Bazeia ba istória, dezastre naturál akontese iha loron 4 abríl 2021 ne’e, estragu produsaun iha área agrikultura hanesan estragu irrigasaun ne’ebé naksobu no karau kuaze rihun haat-resin mate; ida-ne’e hatudu vulneravel ba risku dezastre naturál.
Ho nune’e, FAO kapasita estensionista sira hodi reforsa maske balun tama ona idade reforma obrigatória maibé espera Ministériu bele halo rekrutamente nune’e bele iha kapasidade liu hodi prepara to’os-na’in sira hasa’e produsaun.
“Ami bele haree de’it ita bele reforsa kapasita estensionista sira ne’ebé balun ho idade ona. Ita espera MAPPF bele iha faze halo rekrutamentu estensionista, bele iha kapasidade di’ak hodi prepara to’os-na’in sira”, nia dehan.
Atividade FAO hala’o kapasitasaun ne’e durante loron haat, ne’ebé durante loron tolu partilla matéria sira hanesan jestaun risku dezastre, adaptasaun mundansa klimátika no asaun antisipatóriu no ikus mak utilidade tableta ho efetivu.
Ho nune’e, nia dehan, FAO hakarak introdús oinsá estensionista fó prioridade asaun iha baze hodi reforsa toos-na’in, iha faze molok risku, faze mosu, faze responde no faze rekuperasaun hodi bele evita risku ho di’ak.
“Liu aprosimasaun foun hola parte iha ASEAN hodi adota iha 2019 métodu foun ba jestaun risku dezastre bolu asaun antisipatóriu ita uza siénsia – teknolojia no informasaun atu halo previzaun tempu di’ak”, nia fó hanoin.
Atu halo intervensaun molok loron tolu udan boot atu akontese iha fatin ruma karik bele taka inteks sira. Dalabarak udan mai la taka inteks nune’e halo natar naksobu no sedimentasaun nakotu iha natar-laran nune’e presiza indtrodús métodu sira ne’ebé la iha kustu , maibé halo jestaun risku ne’ebé di’ak liu.
Iha sorin seluk, Diretór Servisu Munisipál Agrikultura Kovalima, Lino Magno, fó sai dadus estensionista iha munisípiu Kovalima hamutuk 30, tanba kada suku Ministériu Agrikultura Peska, Pekuária no Floresta koloka estensionista na’in-ida.
Aleinde ne’e, koloka estensionista, Governu mós koloka koodenadór sira kada postu administrarivu nune’e iha munisípiu Kovalima koloka Koordenadór iha postu administrativu hitu tanba kada postu administrativu koloka koordenadór na’in-ida.
Jornalista:Celestina Teles
Editór :Rafael Ximenes de A. Belo