iklan

KOVALIMA, POLÍTIKA

Minimiza risku, FAO partilla matéria haat ba funsionáriu SMA-APC iha Kovalima

Minimiza risku, FAO partilla matéria haat ba funsionáriu SMA-APC iha Kovalima

Funsionáriu SMA no APC Kovalima partisipa iha formasaun ne’ebé oferese husi FAO. Imajen TATOLI/Celestina Teles

KOVALIMA, 05 Maiu 2025 (TATOLI) – Organizasaun Internasionál, Food and Agriculture Organization – Organizasaun ba Ai-han no Agrikultura (FAO) partilla matéria haat ba funsionáriu Servisu Munisipál Agrikultura  (SMA) Kovalima  no ba Autoridade Protesaun Sívil  (APC, sigla-portugés) iha munisípiu Kovalima.

Koordenadór superiór ba mudansa klimátika FAO iha Timor-Leste, Deometrio do Amaral de Carvalho informa katak matéria haat ne’e mak hanesan Jestaun ba risku dezastre naturál, Asaun antisipatóriu iha jestaun risku sira, oinsá halo adaptasaun ba mundansa klimatika di’ak no utilidade tableta hodi hametin sistema alerta sedu no disemina informasaun ba to’os-na’in sira.

“Ita haree tema haat ne’e sai hanesan  alvu prinsipál ba estensionista sira tanba sira mak liña ba dahuluk iha Ministériu Agrikultura Peska Pekuária no Floresta (MAPPF) hasa’e produsaun alimentár, sai  autór no asegura polítika seguransa alimentár bainhira sira iha koñesementu no kondisaun di’ak bele minimiza risku no to’os-nain sira lakon produsaun ai-han ne’ebé hetan estragu husi dezastre naturál sira”, Deometrio do Amaral de Carvalho dehan ba jornalista sira, iha Tabakolot, ohin.

Bazeia ba istória, dezastre naturál akontese iha loron 4 abríl 2021 ne’e,  estragu produsaun iha área agrikultura hanesan estragu irrigasaun ne’ebé naksobu no karau kuaze rihun haat-resin mate; ida-ne’e hatudu vulneravel ba risku dezastre naturál.

Ho nune’e, FAO kapasita estensionista sira hodi reforsa maske balun tama ona idade reforma obrigatória maibé espera Ministériu bele halo rekrutamente nune’e bele iha kapasidade liu hodi prepara to’os-na’in sira hasa’e produsaun.

“Ami bele haree de’it ita bele reforsa kapasita estensionista sira ne’ebé balun ho idade ona. Ita espera MAPPF bele iha faze halo rekrutamentu estensionista, bele iha kapasidade di’ak  hodi prepara to’os-na’in sira”, nia dehan.

Atividade FAO hala’o kapasitasaun ne’e durante loron haat, ne’ebé  durante loron tolu partilla  matéria sira hanesan jestaun risku dezastre,  adaptasaun mundansa klimátika no asaun antisipatóriu no ikus mak utilidade  tableta ho efetivu.

Ho nune’e,  nia dehan, FAO hakarak introdús oinsá estensionista fó prioridade asaun iha baze hodi  reforsa  toos-na’in,  iha faze molok risku, faze  mosu, faze responde no faze rekuperasaun hodi bele evita risku  ho di’ak.

“Liu aprosimasaun foun hola parte iha  ASEAN hodi  adota iha 2019 métodu foun ba jestaun  risku dezastre  bolu asaun antisipatóriu  ita uza siénsia – teknolojia no informasaun  atu halo previzaun tempu di’ak”, nia fó hanoin.

Atu  halo intervensaun molok loron tolu  udan boot atu akontese iha fatin ruma karik bele taka inteks sira. Dalabarak udan mai la taka inteks nune’e halo natar  naksobu no sedimentasaun nakotu iha  natar-laran nune’e presiza indtrodús  métodu sira ne’ebé  la iha kustu , maibé halo jestaun risku ne’ebé di’ak liu.

Iha sorin seluk,  Diretór Servisu Munisipál Agrikultura Kovalima, Lino Magno,  fó sai dadus estensionista iha munisípiu Kovalima hamutuk 30, tanba kada suku Ministériu Agrikultura Peska, Pekuária no Floresta koloka estensionista na’in-ida.

Aleinde ne’e, koloka estensionista,  Governu mós  koloka koodenadór sira   kada postu administrarivu nune’e iha munisípiu Kovalima koloka  Koordenadór iha postu administrativu hitu tanba kada postu administrativu koloka koordenadór na’in-ida.

 

Jornalista:Celestina Teles

Editór :Rafael Ximenes de A. Belo 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!