DILI, 08 Maiu 2025 (TATOLI) – Prezidente Senadu Reinu Kamboja, Hun Sen, partilla razaun prinsipál haat ba membru Parlamentu Nasionál kona-ba momentu sira Kamboja atu tama ASEAN, iha reuniaun plenária iha ámbitu nia vizita bá PN, ohin.
“Razaun dahuluk, prinsípiu la interferénsia iha asuntu internu membru Estadu sira-nia. Prinsípiu ida-ne’e mak fatór importante liu ne’ebé atrai Kamboja atu tama ASEAN”, nia hato’o.
Hun Sen dehan daruak mak kona-ba espíritu komunidade, refere ba métodu serbisu ne’ebé bazeia ba prinsípiu hanoin ida de’it.
Tuir nia, prinsípiu ida-ne’e mak esensiál atu asegura katak Estadu-Membru sira hotu iha direitu hanesan de’it, la’ós depende ho tamañu, rikeza ka estatu hanesan membru foun ka tuan iha ASEAN, hatudu katak ida-ne’e servisu hanesan fundasaun unidade no solidariedade ASEAN ne’ebé dura iha tempu naruk, maske ho dezafiu sira ne’ebé liubá.
“Datoluk, sosioekonómiku, dezenvolvimentu liuhusi promove integrasaun. Iha aspetu barak husi integrasaun ne’ebé Estadu-Membru sira hotu bele hetan benefísiu, inkluíndu fortalesimentu konektividade ne’ebé forte no molok promove deliberasaun hamutuk atu hetan interese partilladu no diminui disparidade dezenvolvimentu”, akresenta.
Tuir nia, dezenvolvimentu infraestrutura avansa ne’ebé aumenta konektividade rejionál atu aumenta movimentu husi sasán no ema. Ezemplu konkretu ida husi progresu ne’e mak izensaun vistu atu movimentu ema iha rejiaun hotu. Dezde 2000, liuhusi fortalesimentu kapasidade institusionál maka fó benefísiu espesialmente ba Kamboja. Parseiru esternu sira mós hola parte ativu iha aselerasaun prosesu integrasaun liuhusi dezenvolvimentu iha Estadu-Membru.
“Bainhira ASEAN harii iha tinan 1967, nia totál ekonómiku mak dólar amerikanu billaun 24. Maibe, PIB kombinadu husi nasaun 10 ASEAN to’o 2024 atinje ona trillaun 3,8, ne’ebé halo ekonomia ne’e sai hanesan ekonomia boot liu dalimak iha mundu ho projesaun sira ne’ebé hatudu katak sei sa’e ba fatin haat iha tinan 2030”, dehan.
Totál volume komérsiu ba sasán sira sa’e ona trillaun 3,5, besik hanesan ho PIB nia medida ho kontabilidade komérsiu iha ASEAN nia laran ba 21,5%. Aleinde ne’e, totál investimentu diretu husi rai-li’ur (FDI) atinje biliaun 229.8, ho 9.5% husi investimentu ne’e iha ASEAN nia laran.
Nia dehan, dadus hirak-ne’e hatudu katak adisionamentu ba membru foun sira la hamenus ekonomia ASEAN nian, maibé komérsiu no investimentu aumenta beibeik ho aumentu partikulár iha komérsiu no investimentu internu.
“Dahaat, Portaun ba Oportunidade Diplomátika Kamboja. ASEAN iha parseiru barak no Kamboja automatikamente parseria ho sira liuhusi adezaun ba ASEAN, ne’ebé sai hanesan portaun ba oportunidade diplomátika ba Kamboja. Arkitutura rejionál ne’ebé lidera husi ASEAN dezenvolve beibeik, no liuhusi ida-ne’e, kooperasaun ASEAN nian ho parseiru esternu sira mós la’o ba oin iha eskala no kle’an”, salienta.
Iha Maiu 2025, númeru parte kontratór aas sira ne’ebé asina ona Tratadu Amity no Kooperasaun iha Sudeste Aziatiku (TAC) sa’e ba 55. Aleinde ne’e, Embaixadór Estadu-Membru naun-ASEAN na’in-96 ba ASEAN (NAAA) hetan ona akreditasaun ba ASEAN, no Komisaun ASEAN na’in-55 iha Organizasaun Nasionál no Nasaun Terseiru (ACTC) estabelese tiha ona.
ASEAN estabelese ona Akordu Komérsiu Livre (FTA) ho parseiru diálogu xave sira, inklui Xina, Japaun, Índia, Koreia Súl, Austrália, Nova Zelándia, no mós FTA ho Hongkong.
Aleinde ne’e, ASEAN hala’o papél signifikativu iha Parseria Ekonómika Rejionál Kompriensivu (RCEP, sigla inglés), ne’ebé hahú negosiasaun iha 2012 no tama iha vigór iha 2022, iha tinan ne’ebé Kamboja hala’o rotasaun ba Prezidénsia ASEAN.
Iha 2023, RCEP relata volume komérsiu hamutuk dólar amerikanu bilaun 2 no investimentu estranjeiru husi nasaun membru RCEP sira ne’ebé la’ós ASEAN atinje dólar amerikanu billaun 60,3.
“Oportunidade diplomátika sira-ne’e adere ba multilaterizmu ne’ebé bazeia ba regra, maibé promove komérsiu multilaterál ne’ebé livre, inkluzivu no bazeia ba Estadu-Membru sira no sira-nia parseiru sira fó benefísiu barak”, dehan.
Prezidente Senadu Reinu Kamboja partila relasaun diplomátika Kamboja ho Timor-Leste no papél ASEAN kona-ba asuntu globál.
Notísia relevante: PPN no Prezidente Senadu Kamboja aborda adezaun plena Timor-Leste ba ASEAN
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora