iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Dili Dialogue Forum∶ Xanana husu jornalista uza Intelijénsia artifisiál ho responsabilidade

Dili Dialogue Forum∶ Xanana husu jornalista uza Intelijénsia artifisiál ho responsabilidade

Primeiru Ministru Xanana Gusmão, akompaña hosi membru Konsellu Imprensa hala'o abertura ba Dili Dialogu Forum 2025 ho tema "The Impact Of Artificial Intelligence On Press Freedom And The Media" iha salaun Multi Uzu GMN, sábadu (10/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 10 Maiu 2025 (TATOLI)- Konsellu Imprensa Timor-Leste (CI), realiza konferénsia internasionál The Dili Dialogue Forum 2025 ho tema ‘Intelejénsia Artifisiál (IA), Mídia no Demokrásia iha Natureza Dijitál, iha salaun multi uzu GMN, Bebora, sábadu ohin.

Iha abertura, Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera fórum ne’e sai ona hanesan plataforma nasionál no rejionál importante ida ba reforsa papél mídia nian.

Primeiru Ministru Xanana Gusmão. Imajen Tatoli/Francisco Sony

“Iha ita-nia sosiedade no ba diskusaun kona-ba kestaun krítika husi ita-nia tempu no halibur hamutuk lian sira husi setór mídia hotu-hotu, husi governu, sosiedade sívil, husi edukasaun no husi diplomásia atu analiza forma oinsá ita bele proteje ita-nia liberdade expresaun no insentiva sosiedade ida ne’ebé informada no ativa” dehan Xefe Governu.

Xanana elójia CI realiza fórum ida-ne’e hodi insentiva diálogu no debate, no mós ba nia kontributu ba liberdade expresaun ho apoiu ba konstrusaun Estadu demokrátiku iha Timor-Leste.

“Tema tinan ne’e nian, Intelijénsia Artifisial, Mídia no Demokrásia Dijital, ita hatene katak, ohin loron ninian mas tema ida komplexu tebes iha moris iha períodu ida ho mudansa intelijénsia artifisial mak aselera mudansa ne’e. Maske IA promisora tebetebes, maibé ita mós presisa ko’alia kona-ba nia risku oioin,’’PM Xanana hato’o durante iha nia intervensaun.

Xefe Governu dehan, iha país frájil no iha pós-konflitu meiu komunikasaun sosiál dezempeña papél vitál tebes la’ós de’it iha fornesimentu informasaun ba ema, maibé mós iha konstrusaun aliserse pás, konfiansa ho identidade nasionál hafoin violénsia no represaun, mak kriasaun sosiedade ida ne’ebé aberta ho komunikasaun sosiál independente hanesan sinál ida ne’ebé hatudu klaru tebetebes katak, país ne’e sees daudaun ona husi laran-ta’uk no kontrolu hodi hako’ak metin transparénsia, inkluzaun ho governasaun demokrátika.

‘’Iha Timor-Leste, ita hatene liuhusi experiénsia saida mak akontese bainhira haruka imprensa nonook. Timoroan sira sei lembra kona-ba sensura ho propaganda ne’ebé ita-nia povu hasoru durante okupasaun. Halakon tiha lia-loos no haruka ema hotu nonook. Lian sira ne’ebé independente mós bandu hotu. Ita-nia luta subar-metin ba mundu no ita-nia povu nia susar no terus parte barak husi komunidade internasional mós nega,’’ katak.

Xanana afirma: “Durante ita-nia prosesu de konstrusaun pás no konstrusaun Estadu, ita fó importánsia barak tebes ba liberdade imprensa. nia hanesan pilar sentral ida husi ita-nia demokrásia.

“Maibé ita-nia luta ba demokrasia seidauk hotu ho restaurasaun ita-nia independénsia, la hotu ho eleisaun no partidu barak maibé la’e, demokrásia ne’e mós mai aprezenta-an iha imprensa ne’ebé justa, indepedente no ka’er lia loos la’ós ida provoka malu iha ita-nia lei, ita-nia meiu komunikasaun, iha ita-nia salas de aula no iha ita-nia diskusaun”,Xanana afirma.

‘’Demokrásia labele buras iha nakukun-laran no presiza komunikasaun sosiál ida ne’ebé forte no independente atu bele promove diálogu ,ke’e-sai no hatudu korrupsaun, apoia kultura polítika aberta no fó lian ba vulneráveis sira,’’akresenta.

Xanana hateten “ ita nunka mais bele taka metin timoroan sira-nia lian, ita hotu-hotu haka’as-an atu halo Timor-Leste sai hanesan país ida ne’ebé haklaken lia-loos no ohin-loron ita iha sosiedade ida ne’ebé nakloke ho imprensa livre, tanba desizaun ne’ebé ita rasik foti kona-ba tipu sosiedade ne’ebé ita moris bá. No mós tanba jornalista timoroan sira ne’ebé hala’o sira-nia knaar ho onestidade no dedikasaun, no ba governu sira ne’ebé hatene katak tenke respeita espasu ba livre expresaun”.

Nune’e, PM Xanana husu ba imprensa labele buka de’it mak deklarasaun hodi sai virál, muda hanoin oituan ba.

“Ita hotu hakas ituan atu halo Timor sai hanesan país ida ne’ebé haklaken lia loos, tanba ne’e ha’u temi beibe’ik atu sa jornalista la’ós de’it rona liafuan ida tau, tenke iha espíritu, kbi’it atu investiga, tanba atu sai indepedente lori lia loos tenke hatudu faktu, onestidade ne’e la’ós temi husi laran nian husi preparasaun téknika nu’udar jornalista,’’Xanana fó hanoin

Jornalista hala’o kobertura iha Dili Dialogu Forum 2025 ho tema “The Impact Of Artificial Intelligence On Press Freedom And The Media” iha salaun Multi Uzu GMN, sábadu (10/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Tuir Xefe Governu, maibé progresu ne’e seida’uk garantidu, tanba ne’e mak papel husi ita-nia CI importante lahalimar atu asegura mídia sira bele opera livremente maibé ho responsabilidade.

Papél mídia hasoru dezáfiu foun

PM Xanana, dehan papÉl mídia nian importante liután ohin-loron, enkuantu hasoru dezáfiu foun no emerJente mosu tan beibeik,mundu muda hela de’it no muda lailais loos, ita labele konfia iha serteza husi pasadu karik ne’ebé hala’o ona.

“Husu ba jornalista sira atu haree uitoan mós iha mundu, hanoin halo analiza, la hanesan ohin ita temi, ita tun tiha ona iha ranking (índisi liberdade imprensa) tun, ita tun ka la tun ha’u nia problema bo’ot la’ós iha seguransa tanba nunka rona ema ida baku jornalista sira tanba nia hakerek buat ruma, maibé tanba ita-nia liliu kbi’it hasai informasaun,’’ Xanana dehan.

Avansu teknolójia ho intelejénsia artifisiál

Xefe Governu IA sei iha impaktu boot iha país em-desenvolvimentu sira-nia futuru hanesan mós ba Timor-Leste no bele tulun halo servisu iha área remota inklui saúde ho edukasaun sei oferese ba alunu sira ferramenta atu aprende iha sira-nia lian lokál rasik no sei tulun médiku sira halo lailais diagnóstiku ba moras di’ak tebes.

Konsellu Imprensa realiza Dili Dialogu Forum 2025 ho tema “The Impact Of Artificial Intelligence On Press Freedom And The Media” iha salaun Multi Uzu GMN, sábadu (10/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

“IA bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak, maibé bele lori risku boot, tanba IA ita bele utiliza hodi disemina desinformasaun, ita haree ona podér destrutivu husi rumores ka lia-ani iha rede sosiál iha ita-nia país, ita komesa habesik liu ba rede sosiál duke ba imprensa ida ne’ebé transparante, onestu no indepedente”, katak.

Entertantu, Primeiru Ministru halo apelu ba mídia no jornalista halo serbisu jornalizmu bazeia iha verdade no demokrásia depende ba faktu.

“Jornalizmu baseia iha verdade no demokrásia depende ba faktu, ne’e atu bolu atensaun ba imi jornalista sira no bolu atensaun ba joven estudante sira, bainhira faktu ne’e sai ona insertu, demokrásia bele enfrakese. Tanba ita bele inventa atu ataka malu se ita la hatene saída mak real, ita la bele foti desizaun di’ak ba ita ou ba ita-nia país, se ita lahatene saida mak faktu real ita lakonsege iha kbi’it atu foti, ida ne’e mak kuidadu tebes,’’Xefe Governu apela.

PM dehan, IA ne’e ita bele ona utiliza hodi hakerek notísia,maibé ne’e tau iha risku jornalista sira-nia profisaun no bele prejudika sustentabilidade finanseira husi ita-nia ajénsia no organizasaun komunikasaun sosiál.

PM Xanana hateten ba timoroan sira, demokrásia dijital la’ós de’it tama online no utiliza internet maibé atu garante katak timoroan hotu hetan informasaun, asesu ho konfiansa atu partisipa iha vida públika.

‘’Ita hotu tenke servisu hamutuk hodi harii demokrásia dijital ida ne’ebé bele reflete prinsípiiu husi ita-nia luta hanesan justisa, igualdade ho dignidade umana,’’ Nia hato’o

Jornalista: Nelson de Sousa

Editór: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!