iklan

NASIONÁL, DILI, HEADLINE

Advogadu lamenta detein Arnolfo iha edifísiu Servisu Migrasaun

Advogadu lamenta detein Arnolfo iha edifísiu Servisu Migrasaun

Defeza Fujitivu Arnolfo Teves Jr, Advogadu Privadu José Ximenes ko'alia ho mídia. Imajen TATOLI/Natalino Costa

DILI, 28  Maiu 2025  (TATOLI)—Advogadu Arnolfo Teves Junior, José Ximenes, lamenta  ho autoridade seguransa nia prosedimentu ba detensaun tanba lori obrigatóriu Arnolfo husi nia rezidénsia Metiaut bá halo detensaun fali iha edifísiu Servisu Migrasaun.

“Ohin ha’u dehan ba sira katak ha’u sente triste ho detensaun ida-ne’e. Detensaun ida-ne’e ilegál no la tuir prosedimentu legál tanba lahó mandadu judisiáriu. Atu detein ema ida tenke iha mandadu ruma. Portantu, ne’e hanesan violasaun ba ita-nia lei no Konstituisaun,” José Ximenes ba Tatoli iha nia rezidénsia, tersa ne’e.

José esplika, iha sesta (23/5/2025), bainhira advogadu simu tiha rezultadu desizaun Tribunál ne’ebé la estradita Arnolfo Teves Jr ba nia nasaun orijinál no desizaun ida-ne’e Tribunál haktuir tránzitu ein-julgadu, entaun ekipa advogadu Teves hatama pedidu rua ba Governu liuhusi Ministériu Interiór. Pedidu ida mak azilu polítiku no pedidu ida seluk mak vistu rezidénsia iha Timor hodi permite Arnolfo bele hela iha Timor.

“Pedidu ne’e ha’u rasik mak submete ba Ministériu Interiór. Maibé, Ministériu Interiór rasik fó orden la simu ami-nia pedidu hirak-ne’e. Ha’u bele dehan katak atu sira-ne’e puramente la’ós atu jurídiku maibé ne’e atu polítiku,” nia afirma.

Notísia relevante: Autoridade seguransa kaptura ona Arnolfo Teves no ohin sei deporta ba nia rai orijen

José Ximenes tenik, pedidu azilu no vistu rezidénsia iha Timor-Leste tuir artigu 63 husi Lei Migrasaun, azilu tenke prenxe kritériu balun, prinsipalmente ema ne’e sente persegidu iha nia rai.

Nia hatutan, kuandu Governu la konsidera azilu polítiku entaun obrigadu tenke fó vistu rezidente.

“Pedidu sira-ne’e ha’u hato’o ba Komandu Jerál PNTL no Primeiru-Ministru tanba tuir Dekretu-lei: 32/2008 kona-ba prosedimentu administrativu no tuir Konstituisaun, Governu mak órgaun másimu husi administrasaun públika entaun ami haruka bá iha-ne’ebá, maibé Ministériu Interiór la simu ka rejeita ami-nia pedidu,” José subliña.

Nia haktuir desizaun sira-ne’e dalaruma tanba kestaun liga ho adezaun Timor-Leste ba The Association of Southeast Asian Nations (ASEAN).

Maski nune’e, José Ximenes fundamenta katak Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN ne’e importante, maibé la’ós razaun atu sakrifika luta naruk ne’ebé uluk Timor-Leste defende liuliu tane aas direitu umanu no igualdade.

“Hanesan defeza, ami la nonook. Depois mak ami sei halo buat ida hodi kontra atu sira-ne’e,” nia konklui.

Jornalista: Natalino Costa

Editór: Xisto Freitas da Piedade

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!