iklan

JUSTISA, HEADLINE

Arnolfo Teves sei hetan deportasaun husi Timor-Leste bazeia ba desizaun administrativa MI

Arnolfo Teves sei hetan deportasaun husi Timor-Leste bazeia ba desizaun administrativa MI

Autoridade Seguransa kompostu husi Servisu Migrasaun (SM) no Batallaun Orden Públiku (BOP), asegura hela sidadaun Filipina, Arnolfo Teves JR, utiliza hela kamiza mutin, iha edifísiu Imigrasaun Kaikoli Díli, kuarta (28/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 28 Maiu 2025 (TATOLI)—Governu konsidera prezensa sidadaun filipinu, Arnolfo Teves Jr. iha territóriu nasionál bele fó risku ba seguransa no interese nasionál tanba suspeitu ba krime grave oin-oin no formalmente akuzadu husi autoridade judisiál Repúblika Filipina, ne’ebé hanesan país membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), ne’ebé kondisaun ne’e grave no inaseitável.

“Iha kontestu ne’e, Governu informa katak sidadaun Arnolfo Teves Jr. sei hetan deportasaun husi Timor-Leste bazeia ba desizaun administrativa husi Ministériu Interiór (MI), tanba hela iha Timor-Leste lahó vistu válidu, sein autorizasaun legál atu hela no ho pasaporte ne’ebé kanseladu husi Governu Filipina,” referidu nota ne’ebé Ajénsia TATOLI asesu husi portál ofisiál Governu, Kuarta ne’e.

Desizaun ne’e ho efeitu imediatu, bazeia ba lejizlasaun nasionál iha matéria imigrasaun no azilu no fundamenta katak iha risku karik sidadaun ne’e mantein hela iha Timor-Leste bele reprezenta orden públika no seguransa nasionál.

Arnolfo hela iha Timor-Leste durante tinan-rua resin ona, ne’ebé reprezenta fatór perturbasaun iha relasaun bilaterál entre Estadu rua no hatudu presidente sériu ho potensiál implikasaun ba seguransa rai-laran.

Governu konsidera kondisaun ne’e bele hamosu persesaun katak Timor-Leste bele sai hela fatin ba indivíduu ne’ebé hanesan forajidu ba justisa internasionál kompromete ba integridade fronteira no esforsu komún iha kombate kriminalidade transnasionál.

Notísia relevante : Autoridade seguransa kaptura ona Arnolfo Teves no ohin sei deporta ba nia rai orijen

Haree mós ba adezaun plena Timor-Leste nian ba ASEAN ne’ebé sei akontese iha Outubru tinan ne’e, reforsa tan Estadu timoroan nia responsabilidade iha kooperasaun ativamente ho nia parseiru rejionál iha defeza justisa, legalidade no estabilidade iha rejiaun.

Aleinde ne’e, Governu akompaña sidadaun referidu enfrenta hela akuzasaun kriminál oin-oin iha Filipina, hanesan akuzasaun 13 ba omisídiu, tentativa omisídiu 13 no omisídiu frustadu haat, relasiona ho krime ne’ebé akontese iha tinan 2019 no 2023, inklui asasinatu ba Governadór Negros Oriental, Roel Degamo.

Ho faktu hirak ne’e no bazeia ba termu Lei Migrasaun no Azilu, maka determina Arnolfo Teves Jr. labele tama territóriu nasionál durante períodu tinan-10.

Governu Timor-Leste reafirma kompromisu ho prinsípiu Estadu direitu, ho respeitu ba norma internasionál iha matéria kooperasaun entre Estadu, ho salvaguarda seguransa no estabilidade la’ós ho territóriu nasionál de’it, maibé ho rejiaun Sudeste Aziátoku, iha esforsu komún Estadu membru ASEAN.

TATOLI

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!