iklan

KOVALIMA, POLÍTIKA

Autoridade Kovalima presiza prepara kondisaun lima  

Autoridade Kovalima presiza prepara kondisaun lima   

Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armanda Cardoso. Imajen TATOLI/Celestina Teles

KOVALIMA, 03 Juñu  2025(TATOLI) – Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armanda Cardoso hateten, Autoridade Kovalima, prontu simu desentralizasaun administrativa no podér lokál,  maibé presiza prepara kondisaun pontu lima.

Kondisaun pontu lima ne’e, tuir Autoridade Kovalima, mak hanesan,  baze legál,  prienxe estrutura,  identifika atu rekolla reseita, formasaun ba funsionáriu no prepara kondisaun hanesan konstrui edifísiu ka repartisaun públika sira.

“Haree ba preparasaun rekursu sira hanesan rekursu  umanu no rekursu naturál no  ita prepara mós kondisaun tanba ita-nia kondisaun seidauk naton liliu edifísiu   ba autoridade no edifísiu asembleia seidauk iha – sai hanesan kondisaun ida ita presiza atu haree”, Miguel Armanda Cardoso dehan ba TATOLI, iha-nia servisu fatin AMC, ohin.

Autoridade Kovalima  nia preparasaun, Autoridade iha ona baze legál bazeia ba dekretu-Lei númeru 84/2023 hodi fó kompeténsia nune’e hala’o reuniaun konsellu suku, Ambleia postu administrativu (ASPA) mai to’o iha reuniaun konsellu Koordenasaun konsultivu munisipál hodi prodús PAA  labele dook husi Planu Dezenvolvimentu Nasionál hodi prodús Planu dezenvolvimentu munisipál ba autoridade atu haree.

Dekretu-lei númeru 84/2023 ne’ebé Governu sentrál  fó ona kompeténsia mak hanesan administrasaun, finansa kategória orsamentu 500 mai kraik no patrimóniu lojistika mak uma, rai no seluktan  maibé, politikamente, seidauk fó bainhira fó ona desizaun iha munisípiu rasik.

Kona-ba estrutura, autoridade Kovalima prienxe ona mak hanesan Prezidente Autoridade ho nia Sekretáriu tolu ho ida-idak nia servisu no Diretór servisu munisipál sira hotu la iha problema, maibé problema mak presiza kontinua fasilita formasaun  adekuada iha área espesializada sira hanesan formasaun kona-ba planeamentu, administrasaun no finansa –importante ba funsionáriu sira hotu.

“Rekursu atu identifika hodi rekolla reseita tanba iha orsamentu mak foin bele hala’o dezenvolvimentu bainhira ita la iha orsamentu hein de’it hodi tane liman ba nasionál tanba ne’e ita presiza iha orsamentu rasik”, líder munisipál ne’e dehan.

Preparasaun munisípiu identifika  fonte ne’ebé atu kontribui reseita ba munísipiu mak hanesan, mai husi transporte  hanesan selu ba karta kondusaun, renova dokumentu motorizada no karreta reseita sira mak mai husi fronteira mota Masin no mai husi setór turizmu.

Turizmu mós bele kontribui reseita maibé daudaun ne’e munisípiu kria ona kondisaun balun hanesan  Turizmu relijiozu iha Lakirin postu administrativu Maukatar no autoridade mós elobora ona iha Planu asaun anuál iha Planu Dezenvolvimentu  Integradu Munisipál  (PDIM) atu hadi’a turizmu komunitária iha suku Suai Loro hanesan Kalabosu bele kontribui reseita.

Aleinde ne’e Turizmu komunitária Lokon Kora lokaliza iha suku Dato-tolu, Postu administrativu Fohorem, turizmu relizioju iha Lakirin postu Maukatar no sira seidauk, autoridade foin mak identifika.

“Haree ba infraestrutura hanesan kondisaun estrada ita hatene katak daudaun kondisaun estrada sai problema ba ita ho kondisaun udan estrada kotu maibé hanesan autoridade sei la nonok, sei submete proposta”, nia hateten.

Estrada protokolu husi Ainaro Kasa mai iha Kovalima tama ona iha prosesu konkursu públiku, estrada husi Suai ba Postu Maukatar hein de’it atu hala’o lansamentu, estrada Tilomar ba postu Fohorem no Timor Fatumea rejista ona iha sistema hodi hein nia prosesu Ministériu Obra Públika nia responsabilidade tanba kategória grande projetu munisípiu la iha kompeténsia.

Munisípiu nia  kompeténsia mak projetu PDIM mak daudaun ne’e la’o hela ne’ebé hatudu nia rezultadu  no Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS) no mós hatudu nia rezultadu suku rasik mak sente la’ós PAM.

Konstrusaun estrada kategória iha fundu infra-estrtutura  ne’ebé fahe ba grande projetu ne’ebé responsabiliza husi nasionál, PDIM responsabiliza husi munisípiu ne’ebé nia orsamentu mai husi 500 mai kraik orsamentu 700 mai kraik responsabilide PAM kategória PNDS.

Entretantu, Desentralizasaun administrativa no podér lokál iha Timor-Leste mak parte importante husi reforma governasaun atu aproxima servisu ba komunidade no aumenta autonomia lokál. Lei poder lokál no desentralizasaun administrativa presiza lei lima importante: Lei Poder Lokál, Lei Finansiamentu Lokál, Lei Aprovizionamentu Lokál, Lei Eleisaun Munisipál, no Lei Patrimóniu Lokál.

 

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2020/08/19/desentralizasaun-administrativa-presiza-lei-lima-ba-estabelesimentu-poder-lokal/

 

Jornalista: Celestina Teles

Editór : Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!