iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MCI no parseiru dezenvolvimentu lansa dokumentu komérsiu eletróniku

MCI no parseiru dezenvolvimentu lansa dokumentu komérsiu eletróniku

-Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI-sigla portugeza), Uniaun Europeia (UE) no Ajénsia TIC Timor, lansa dokumentu estratéjiku E-trade Readiness Assessment ba E-commerce. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes

DILI, 05 Juñu 2025 (TATOLI)–Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI-sigla portugeza), Uniaun Europeia (UE) no Ajénsia TIC Timor, kinta ne’e, lansa dokumentu estratéjiku E-trade Readiness Assessment ba E-commerce, nune’e empreza sira bele hala’o atividade negósiu online.

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hateten katak dokumentu ne’e prevee jestaun ba infraestrutura sira, sistema pagamentu dijitál ida, hametin rekursu umanu iha literásia dijitál no apoia empreendedorizmu dijitál.

“Ami tenke prepara ami-nia kondisaun sira kona-ba atividade eletrónika sira, liuliu pagamentu dijitál no transformasaun dijitál iha ekonomia. Nune’e, ho apoiu hosi ami-nia parseiru sira, UE, Ministériu Transporte no Komunikasaun no sira seluk, ami valida dokumentu ne’e no lansa ona agora,” Nino Pereira, hateten ba jornalista sira iha Hotel Timor.

Nia afirma, fiu submarinu husi Austrália ba Timor-Leste bele ramata no mós reforsa operasaun komérsiu eletróniku iha Timor Leste.

“Ha’u nota katak servisu komérsiu eletróniku ne’e garantidu no ami hakarak plataforma ida atu fó atendimentu ba konsumidór sira, ne’ebé presiza seguransa ne’ebé di’akliu.Tanba ne’e, dokumentu ne’e ajuda tebes ita-nia estratéjia nasionál komérsiu eletróniku hodi fornese sistema protesaun no sistema defeza ida hasoru krime sibernétiku,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Diretór Dezenvolvimentu Sistemátiku TIC Timor, Justo Fernandes, informa Governu iha ona planu eletróniku  hodi kontribui ba ekonomia dijitál iha Timor-Leste.

“TIC Timor iha papél importante iha fasilidade hanesan sentru dadus. Ita iha planu integradu tinan sanulu ba dijitál Timor ne’ebé foka liubá área sira hanesan saúde, edukasaun, agrikultura no administrasaun públika,” nia konklui.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!