iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Dalan ba ASEAN Dijitál : Pasu Timor-Leste iha futuru sempre ligadu no sustentável

Dalan ba ASEAN Dijitál : Pasu Timor-Leste iha futuru sempre ligadu no sustentável

Logotipu ASEAN. Imajen/Espesiál

Adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN aprezenta dezafiu no oportunidade. Atu partisipa tomak iha komunidade ekonómika no dijitál rejionál, Timor-Leste tenke aliña ho enkuadramentu kooperasaun dijitál ASEAN nian, inklui : ASEAN Digital Masterplan 2025 (ADM), ASEAN Digital Economy Framework Agreement (DEFA), Digital Integration Framework Action Plan (DIFAP), ASEAN Framework on Digital Data Governance, ASEAN Agreement on Electronic Commerce.

Enkuadramentu hirak ne’e fornese orientasaun estratéjiku ba transformasaun dijitál, fluxu dadus liuhusi fronteira, fasilita komérsiu eletróniku, no ekosistema inovasaun. Ba Timor-Leste, integrasaun enkuadramentu hirak ne’e oferese dalan ida atu moderniza infraestrutura dijitál, sistema jurídiku, servisu públiku no kompetividade setór privadu.

ASEAN, hanesan aliansa rejiaun ida ne’ebé iha forte iha istória, maibé oinsá hateke ba futuru nabilan, ASEAN hasai dokumentu estratéjiku hirak ne’ebé sai matadalan :

– ADM 2025, planu ida atu transforma ASEAN iha ekosistema dijitál ne’ebé inkluzivu, seguru no inovativu. Planu ne’e iha pilár haat prinsipál :

1.  Konetividade Dijitál no Infraestrutura.

2. Inovasaun Dijitál no Emprezáriu Joven.

3. Governu Dijitál.

4. Inkluzaun Dijitál no Kualifikasaun.

– DIFAP 2019–2025, karik ADM hanesan vizaun entaun DIFAP hanesan misaun, DIFAP maka matadalan ba implementasaun konkretu husi vizaun ne’ebé ADM hatudu. DIFAP iha área ualu ne’ebé sai prioridade :

1. Ekosistema E-commerce : Simplifika prosedimentu no lojístika dijitál.

2. Komérsiu Dijitál.

3. Governu Dadus.

4. Pagamentu Dijitál.

5. Identidade Digital.

6. Seguransa Sibernétika.

7. Inovasaun no Teknolojia Foun.

8. Dezenvolvimentu Kapasidade Umanu.

– DEFA : DEFA sei sai akordu lejitímu ne’ebé regula komérsiu dijitál, proteje dadus, armoniza AI no halo interoperável (interoperability) plataforma sira iha ASEAN.

Kuandu ita analiza padraun ASEAN, ita tenke husu fali : “Timor-Leste preparadu ka lae atu adota dalan dijitál ASEAN?” Nu’udar nasaun foun iha mundu ne’ebé tuan ona, Timor-Leste presiza la’o ba oin ho lalais. Esperansa atu la’o tuir dezenvolvimentu dijitál iha rejiaun sei iha, maibé ida ne’ebé mak importante atu determina dirasaun no etapa ne’ebé maka tenke ajusta ho realidade iha rai-laran, la’ós kopia de’it husi nasaun seluk.

Transformasaun dijitál tenke tau emar nu’udar sentru. Teknolojia tenke sai instrumentu atu ajuda ema, la’os atu halo ema sai atan ba teknojia. Husi tinan 2002 to’o agora, Timor-Leste iha progresu dezenvolvimentu Teknolojia Informasaun barak, maibé barak mak to’o agora la la’o ho efisiénsia no laiha kontinuidade.

Adezaun ba ASEAN atu adota padraun dijitál husi ASEAN, espíritu importante ne’ebé mak tenke iha mak hafoun fali espíritu indepedénsia ho dalian atu serve povu liuhusi halo atendimentu públiku ba povu iha nia uma.

Agora tempu ona povu simu atendimentu públiku diretamente husi nia uma, nu’udar donu lejítimu ba nasaun ida-ne’e. Espíritu ukun rasik-an bele manifesta iha servisu públiku ne’ebé efisiente no fásil atu asesível hanesan halo dokumentu billete identidade, sertidaun moris, sertidaun kazamentu, kartaun eleitorál, karta kondisaun, no pasaporte.

Seluk tan hanesan selu bee, selu eletisidade, selu imposta, selu eskola, selu multa tráfiku, sosa sasán no bele simu de’it iha uma, no estudante sira mos bele hetan materiál dijitál hodi estuda.

Se atividade sira ne’e implementa ona iha plataforma online, entaun Timor-Leste bele ona adota buat barak husi padraun dijitál ASEAN.

Nune’e mos, tenke prepara pasu paralelu balun ne’ebé suporta ambiente ‘atendimentu iha uma’ nune’e hodi bele atinje liután enkuadramentu kooperasaun dijitál ASEAN nian :

– Asesu ba servisu (aplikasaun) sira ne’e tenke iha tempu ne’ebé de’it (any time) no husi fatin ne’ebé de’it (anywhare) – (ADM & DIFAP).

– Povu tenke hetan formasaun atu hatene oinsá uza servisu ne’e (digital literacy) –  (ADM & DIFAP).

– Seguransa dadus tenki proteje atu prevene ema abuzu. Presiza iha lei atu regula trafiku dadus no transasaun online – (DEFA, E-Commerce Agreement).

– Treinamentu ba emprezáriu sira husi nivel ki’ik to’o boot atu bele integra teknoljia digital iha operasaun no prosesu negósiu – (DEFA & ADM).

– Elabora politika no roadmap digitalizasaun nasional – (ADM & DIFAP).

– Hamosu meiu koordinasaun ASEAN Digital atu fasilita komunikasaun no implementasaun – (ADM, DIFAP, DEFA, E-Commerce Agreement, & Data Governance).

– Armoniza polítika dijitál no regulamentu ho ASEAN nia membru sira seluk – (DIFAP).

Maibé ita husu fali ba ita-nia an : “bele implementa ka lae?” Buat hirak ne la fásil maibé bele. Atu labele hetan obstákulu inisiativa dijitál hanesan tempu liubá. Nune’e halo implementasaun Teknolojia Informasaun ne’ebé la la’o ho susesu ou falla. Ita tenke prevene nune’e labele akontense fali iha tempu agora no ikus mai. Razaun rua ne’ebé durante ne’e sai obstákulu ba implementasaun Teknologia Informátiku mak :

1. Reziliénsia (resilience) Sistema Dijitál iha Kontestu Polítiku

Instabilidade polítika ne’ebé rezulta husi troka iha Governu kada períodu sai hanesan dezafiu boot ida hodi mantein sustentabilidade sistema teknolojia informasaun (TI).

Fragmentasaun polítika, eliminasaun programa, no falta mekanizmu tranzisaun dijitál ne’ebé hamosu re-dezenvolvimentu sistema, impede konsisténsia no efisiénsia governasaun dijitál nasaun nian.

Solusaun mak estabelesimentu Arkitekultura Nasional Teknolojia Informasaun – enkuadramentu unifikadu ida-ne’ebé inklui prinsípiu dezeñu, padraun interoperabilidade (interoperability), no protokolu dokumentasaun sistema. Arkitekultura Nasionál Teknolojia Informasaun nia objetivu mak atu asegura integrasaun, policy, regulamentu no kontinuidade sistema governu dijitál,  ne’ebé tengke independente husi mudansa polítiku.

Atu apoia ida-ne’e, presiza harii instituisaun independente ida, hanesan ‘Ajénsia Nasionál Governu Dijitál’, ho autoridade téknika no livre husi interferénsia polítika. Funsaun prinsipál instituisaun ida-ne’e nian mak hanesan : padraun, policy, regulamentu, koordenasaun ‘cross-sectoral’, auditoria sistema, no seguransa dadus nasionál. Instituisaun ne’e importante tebes atu asegura sustentabilidade sistema Teknolojia Informasaun iha Governu tomak.

Regulamentu nasionál (legal framework) bazeia ba kuadru legál ne’ebé iha obrigasaun importante tebes. Regulamentu sira tenke regula sistema dokumentasaun, entrega dijitál entre Governu sira, prezerva memória dijitál, no asegura katak propriedade intelektuál (Intellectual Property) iha sistema sira-ne’e estadu nian, la’ós vendedor ka individu.

Rekomenda tebes atu implementa teknolojia open-source no dezeñu modulárr hodi asegura independénsia teknolojia no fleksibilidade dezenvolvimentu nebe sustentável. Sistema Teknolojia Informasaun dezenvolve ho gradualmente nune’e lalika sobu no troka beibeik kuandu troka governasaun.

Presiza mos ‘Planu Nasional ba Dijitalizasaun’ hanesan kontratu entre parte no setoriál hotu liuliu partidu polítiku sira atu asegura vizaun ba dijitalizasaun ba tempu naruk iha nasaun ne’e, ne katak persiza ‘political will’ liuhusi paktu ida nune’e partidu polítiku no setór hotu hodi akordu prezerva rikusoin Teknolojia Informasaun nian. Nune’e mós persiza avaliasaun períodika no auditoria hanesan instrumentu atu sukat sistema nia efikásia no alinhamentu ho arkitetura nasionál no interrese públiku.  

2. Teknolojia Informasaun no Adaptasaun Sosiál-Kulturál

Teknolojia Informasaun la neutrál kulturalmente . Ninia implementasaun lori valór no lójika espesífiku ne’ebé dala barak la aliña ho estrutura kulturál lokál. Falla implementasaun sistema Teknolojia Informasaun iha nasaun dezenvolvimentu dala barak liu kauza husi inkompatibilidade kulturál duke fatór tékniku.

Tuir Edgar Schein, fallansu ne’e akontese tanba sistema sira ne’e ko’alia de’it kona-ba artefaktu (hanesan treinamentu no ekipamentu) maibé la aliña ho valór nomós supozisaun (assumptions) prinsipál organizasaun. Mudansa ne’ebé falla atu konsidera kontestu kulturál – pur ezemplu, iha organizasaun sira ne’ebé sei hierarkiku ka bazeia ba patronu (patron) -kliente, sei hasoru rezisténsia a’as.

Geert Hofstede subliña importánsia atu kompriende dimensaun kulturál hanesan distánsia forsa (power distance), koletivizmu(collectivism), no evita inserteza (uncertainty avoidance) iha dezeñu sistema.

Sistema sira ne’ebé dezeña bazeia ba kultura individualizmu labele implementa imidiamente iha sosiedade koletivu sira hanesan Timor-Leste, sem adaptasaun ou reimpretasaun ho kultura lokál.

Husi perspetiva Teoria Actor-Network (Latour), teknolojia hanesan atór sosiál ida ne’ebé renegosia relasaun podér iha rede sosiál sira ne’ebé eziste. Implementasaun sistema Teknolojia Informasaun hanesan prosesu polítiku ida ne’ebé presiza jere iha maneira partisipativu no kontestuál.

Aprosimasaun ne’ebé uza tenke husi kraik ba leten (bottom up) nune’e mos  envolvimentu husi parte autor lokál importante tebes. Partisipasaun lokál la’ós de’it formalizasaun, maibé komponente estratéjiku ida ba implementasaun nebe sei lori susesu. Falta atu komprende estrutura servisu informál no norma sosiál sira dala barak hamosu rejeisaun sistema, rejeitasaun ne bele ho madeira frontál (abertamente) ou edukada (halus).

Estadu presiza haforsa kapasidade Teknolojia Informasaun nasionál liuhusi dezenvolve rekursu umanu lokál, hamenus dependénsia ba konsultór estranjeiru, no estabelese sistema formasaun kontestuál. Ida-ne’e aliña ho prinsípiu soberania dijitál no sustentabilidade teknolojia.

Teknolojia Informasaun kulturalmente adaptativu, bazeia iha arkekultura nasionál ida, no jere husi talentu doméstiku (local talent), sei fó fundasaun forte ida ba transformasaun dijitál sustentável no soberanu.

Hakerek na’in :

Ladislau ‘Taki’ Saldanha

Esperiénsia liu tinan 23 iha área Teknolojia, Informasaun no Komunikasaun

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!