DILI, 05 Agostu 2025 (TATOLI)—Globalmente, ema-ida husi ema na’in-ualu moris ho kondisaun saúde mentál, ne’ebé barak liu laiha atensaun kuidadu. Tanba ne’e, governu Timor-Leste presiza estratejia nasionál-ida forte hodi hatán ba direitu báziku ema-nian.
“Husu ba Ministériu Saúde, nafatin fó prioridade ba saúde mentál hanesan pilár prinsipál ba saúde públika iha Timor-Leste”, Reprezentante Organizasaun Mundiál ba Saúde (OMS), Arvind Mathur, hatete iha ámbitu workshop konsultivu daruak kona-ba Planu Estratéjiku Nasionál Saúde Mentál nian ba 2026-2030 iha salaun MTK Kaikoli, tersa-ne’e.
Diskursu ne’e, Arvind Mathur dehan estratejia nasionál sei garante muda husi neglijénsia ba asaun, no harii sistema ne’ebé hatán ho efetivu no ekuitativu, ajuda muda intensaun di’ak sira ba impaktu konkretu iha sistema tomak.
“Timor-Leste, ita haree katak nesesidade saúde mentál nian aumenta daudaun, liuliu entre foin-sa’e, feto, sobrevivente hosi trauma, no ema ho defisiénsia sira”, katak nia.
Ho situasaun atuál ne’ebé Timor-Leste hasoru, nia dehan enkontru ida-ne’e hanesan pasu importante ba sistema saúde ne’ebé kompaixaun no inkluzivu.
“Saúde mentál la’ós buat luxu no mós la’ós kestaun sekundáriu, maibé ida-ne’e direitu umanu báziku, prioridade dezenvolvimentu nian no baze ba komunidade ne’ebé reziliente ba sistema saúde”, nia afirma.
Nia hatutan planu estratéjiku ne’e reflete Timoroan nia lian, realidade moris, no esperansa ba futuru ne’ebé naroman ho dignidade no kuidadu.
Workshop konsultivu dahuluk ne’ebé hala’o iha fulan-Novembru 2024 sai hanesan marku krusiál, husi ne’e halo nia kontente atu nota input barak ne’ebé iha valór hosi parte interesada sira inkorpora ona iha esbosu atuál.
Xefe Departamentu Moras La hada’et iha Ministériu Saude, Mateus Hornai, esplika kontiúdu husi planu ne’e mak Timor-Leste hakarak investe iha rekursu umanu, liuliu iha formasaun no espesialidade psikiatria, tanba númeru ba área ne’e menus tebes.
“Iha ita-nia planu estratejiku ne’e, ita nafatin tau priroridade ba investimentu rekursu umanu, foka nafatin ba kapasitasaun iha formasaun sira, liliu oinsá mak halo diagnostiku, tratamentu ba pasiente no sistema referál sira”, nia subliña.
Foku seluk, nia dehan fasilidade saúde iha ospitál nasionál Guido Valadares, no ospitál referral seluk ne’ebé seidauk kompleta.
Notísia relevante: MS rejista pasiente psikososiál hamutuk 1.996
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editora : Rita Almeida





