iklan

SAÚDE

Lansa programa Wolbachia, MS-Menzies husik susuk 2.000 iha Dili

Lansa programa Wolbachia, MS-Menzies husik susuk 2.000 iha Dili

Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Menzies Timor-Leste no World Mosquito Program (WMP) halo lansamentu ofisiál ba programa Wolbachia hodi husik susuk 2.000 iha Jardin Largo de Lexidere, Munisipiu Dili, atu bele redús moras dengue. Imajen Tatoli/Felicidade Ximenes.

DILI, 08 Agostu 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Menzies Timor-Leste no World Mosquito Program (WMP) halo lansamentu ofisiál ba programa Wolbachia hodi husik susuk 2.000 iha Jardin Largo de Lexidere, Munisipiu Dili, atu bele redús moras dengue.

Notísia Relavante: Populasaun liu 200.000 iha Dili hetan benefísiu hosi programa Wolbachia

“Ohin, iha lansamentu ofisiál programa Wolbachia hodi ba husik susuk, ida-ne’e marku
signifikativu ida iha ita-nia esforsu nasionál atu prevene no kontrola moras sira-ne’ebé hada’et hosi susuk hanesan dengue, Zika, Chikungunya no Febre Amarela iha Timor-Leste,” Vise Ministru Saúde Fortalesimentu Institusionãl, Jose dos Reis Magno, hateten iha lansamentu Programa Wolbachia, iha Jardin Largo LeCidere,ohin.

Nia esplika, Ministériu Saúde liuhusi Diresaun Jerál Kuidadu Saúde Primária, halo ona parseria ho Menzies Timor-Leste, Action on Poverty no World Mosquito Program (WMP), hodi introdús métodu ida-ne’ebé seguru, sustentável no métodu WMP Wolbachia sientífikamente provadu.

“Wolbachia mak baktéria ida-ne’ebé mosu naturalmente ne’ebé hetan iha insetu barak, bainhira introdús ba susuk Aedes aegypti, baktéria ida-ne’e ajuda blokeia transmisaun virus sira hanesan Dengue, Zika, Chikungunya, no Febre Amarela, métodu ida-ne’e hatudu ona katak seguru ba ema, animál sira no ambiente no hatudu ona rezultadu sira ne’ebé di’ak iha nasaun sira seluk,” nia dehan.

Nia rekoñese katak tinan-tinan moras dengue kontinua sai ameasa signifikativu ba saúde públika iha Timor-Leste, iha komunidade liuliu iha munisipiu Dili.

“Moras sira-ne’e la’ós de’it fó todan ba ita-nia sistema kuidadu saúde nian, maibé mós afeta ona família barak sira nia moris, tanba ne’e, importante tebes atu ita foti pasu proativu no inovativu sira hodi kombate moras sira-ne’e ho efetivu,” nia afirma

Nia relata, iha fulan hirak ikus ne’e, ekipa programa Wolbachia implementa ona kampaña envolvimentu komunitáriu no sensibilizasaun hodi hasa’e konxiénsia no harii konfiansa iha komunidade.

”Ha’u hakarak agradese ba ema hotu ne’ebé envolve iha esforsu ida-ne’e ba sira-nia dedikasaun,” nia hateten.

Nia akresenta, faze husik susuk ho Wolbachia sei hahü iha loron 11 fulan Agostu, sei implementa iha Postu Administrativu Dom Aleixo, Vera-Cruz, Nain Feto, no Cristo-Rei, iha área sira-ne’ebé ho todan dengue aas liu.

Iha fatin hanesan, Secretary of Health-DFAT Austrália, Deidre Ballinger First, hateten Governu Austrália kompremetidu atu rona no komprende prioridade Governu Konstitusionál da-sia (IX) nian no apoiu hodi alkansa kualidade kuidadu saúde primária nian.

“Ita hotu hatene katak dengue hamate ema barak kada tinan. Moras ne’e ita hotu hatene katak agora bele prevene ho halakon ho siénsia teknolojia ne’ebé avansadu. Métodu Wolbachia ne’e mos metodu avansu tebes,” Deidre dehan.

Nia hatutan, metodu seguru no sustentavel ida-ne’e hatudu rezultadu ne’e be signifikante tebes hamenus karga moras balun ne’ebé hada’et husi susuk iha nasaun seluk, inklui dengue no iha fatin balun susesu halakon moras sira-ne’e.

“Prosesu naruk ida lori ita hotu mai iha eventu ida ohin ne’e, hodi husik susuk iha komunidade. Komprimisu husi Ministériu da Saúde no husi komunidade sn’e be nakloke hodi simu inovasaun ida-ne’e no ho apoio husi parseriu tékniku sira hanesan Menzies, World Mosquito Program no Action on Poverty,” nia afirma.

Reprezentante Menzies iha Timor Leste, Nelson Martins, dehan iha lansamentu ofisiál ne’e mósh sira hahú husik susuk Wolbachia uluk ho kapsula 11 no kada kapsula ida iha susuk 200, nune’e totál susuk ne’ebé husik ne’e hamutuk 2.000.

“Susuk balun iha kápsula nia laran la moris, normalmente ida-ne’e akontese. Susuk seguru sira la moris kle’ur, maibé ami hein katak ohin ami sei husik susuk seguru sira-ne’e moris no husik sira kaben fali ho susuk sira-ne’ebé laiha Wolbachia,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!