AINARU, 11 Agostu 2025 (TATOLI)-Diretór Ezkutivu Ospitál Referál Maubisse, Virgílio Mendonça Pereira, informa fasilidade saúde liuliu mákina hasai raan kompletu iha Ospitál Referál Maubisse avaria durante fulan tolu nia laran ona, nune’e difikulta pasiente sira atu halo tratamentu.
Notísia Relevante: Mákina X-Ray iha Ospitál Referál Maubisse problema ho sistema dijitál
“Iha ospitál referral Maubisse ita ko’alia kona-ba asuntu lima, orsamentu, medikamentu, edifísiu, rekursu umanu no iha ekipamentu médiku. Entaun, rekursu umanu agora daudaun sufisiente hela maibé mákina hasai raan kompletu mak agora daudaun avaria hela,” Diretór Ezekutivu Ospitál Referál Maubisse, Virgílio Mendonça Pereira, hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, ohin.
Kestaun ne’e, nia relata tiha ona ba nasionál no hein prosesu para fornese fali mai, entaun mákina ne’e avária durante fulan tolu ona, tarde uitoan tanba sasán ne’e tékniku husi nasionál sei halo manutensaun no mós ekipamentu ne’e la faan iha Timor, entaun presiza sosa husi rai-li’ur.
Nia dehan, sira iha alternativa seluk hanesan halo tratamentu ho manualmente para atende pasiente sira-ne’ebé nesesáriamente presiza liuhusi tratamentu diagnóstiku.
“Ami garante, tanba ne’e sei la implika direta ba pasiente. Enkuatu bazeia ba médiku ninia meiu balun, atu hateten katak ema agora ne’e buat hotu-hotu depende de’it ba mákina maibé la’e klinikamente ne’e hanorin pesoál saúde ida bele deteta ema-nia moras sein uza mákina ne’e 85%,” nia hateten.
Nia informa, maibé bainhira pasiente ruma mak mai halo tratamentu ho kondisaun ladun nesesariamente, pesoál saúde sira halo karta pedidu transferénsia ba iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) Dili, tanba ne’e ema-nia vida presiza asegura nia kondisaun.
Aleinde ne’e, nia hatutan, kona-ba medikamentu ne’e sei tama iha kategorizasaun normál, tanba kada unidade sempre halo relatóriu loro-loron submete ba iha Ospitál Referál Maubisse para deteta problema saida, entaun konsidera normál tanba ninia pursentu iha hela 6,2%, bainhira liu 10% mak foin hatudu indikadór ida iha problema.
“Durante tinan ida nia laran, fulan neen ikus, no ohin tan mós sei tama hela estandarnizasaun 6,2%, ne’e kona-ba medikamentu. Karik laiha, ami bele halo barter (troka) ai-moruk seluk ba pasiente sira hodi konsumu hodi asegura prevensaun,” nia informa.
Entretantu totál pesoál saúde husi rejime jerál no rejime espesiál hamutuk na’in-212 ne’ebékompostu husi feto na’in-111 no mane na’in-101.
Notísia Relevante: Janeiru-marsu Ospitál Referál Maubisse rejista kazu dengue 10
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




