iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS sensibiliza lista medikamentu esensiál ba profisionál saúde sira

MS sensibiliza lista medikamentu esensiál ba profisionál saúde sira

Médika Espesialista Dermatolojia Ospitál Naionál Guido Valadares (HNGV), Terlinda Da Conceição Barros. Imajen: Felicidade Ximenes

DILI, 11 Agostu 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde liuhusi Diresaun Nasionál Farmásia Produtu Médiku (DNFPM) realiza workshop kona-ba sensibilizasaun lista medikamentu esensiál, polítika nasionál medikamentu no produtu saúde no manuál farmakovijilánsia 2025 ba profisionál saúde sira.

“Objetivu husi workshop ne’e  atu guia profisionál saúde sira hodi hili desizaun sira, investimentu sira no  alokasaun ba medikamentu hodi hatán mai iha rai-laran atu konsumu, iha servisu saúde nasionál nian  hodi garante katak sasán sira-ne’ebé hatama mai ho ai-moruk ne’ebé mak loos no  tuir duni ho doze ne’ebé mak iha,” Diretora Jerál Prestasaun Saúde iha Ministériu Saúde (MS), Terlinda da Conceição Barros, hateten ba jornalista sira, bainhira halo abertura ba Workshop kona-ba sensibilizasaun lista medikamentu esensiál, polítika nasionál medikamentu no produtu saúde no manuál farmakovijilánsia 2025, iha JL Villa Fatuhada, ohin.

Nia hateten, polítika ida-ne’e atu guia profisionál saúde sira, atu hatene lista esensiál medikamentu tanba hakerek ona iha ne’eba katak tenke tuir nesesidade fasilidadade saúde nian.

“Ita hotu hatene katak, ita hakerek iha ai-moruk barak maibé ita tenke mai ho lista ida-ne’ebé tuir ita-nia nesesidade. Entaun, lista esensiál no medikamentu ne’e nia kategoria ne’e vitál, esensiál no nesesáriu inklui mós medikamentu no konsumaveis, entaun lista ida-ne’e prevee kada tinan lima (5) tanba nesesidade sempre aumenta. Entaun, kada tinan lima ita halo revizaun, ita aumenta balun foun, ita hamenus fila-fali tuir lala’ok globál kona-ba medikamentu ba peskiza sira-nia rekomendasaun iha akomoda hodi hatán ba iha lista ne’e,” nia hateten.

Nia esplika, bainhira Ministériu Saude tau ona lista esensiál Governu tenke aloka orsamentu atu nune’e bele kompra hotu item sira-ne’ebé iha lista, tanba item sira-ne’e mai hosi médiku sira.

Agora manuál Farmakovijilánsia, atu guia sira oinsá mak lala’ok uza medikamentu no intervensaun ba pasiente sira, ezemplu pasiente konsumu ai-moruk mosu reasaun ne’ebé ladi’ak husi medikamentu, oinsá mak fasilidade saúde sira tenke relata atu dada kedas ai-moruk ne’e no hapara distribuisaun hodi proteje komunidade nia saúde.

“Ita-nia papel mak oinsá mantein nia komunidade saudavel no saude di’ak nafatin. Ida-ne’e servisu prevensaun nian ba sira-ne’ebé mak moras, sira mai ho moras ida sira mai hetan kura no hetan fila-fali saúde hodi fila ba uma. Ita lakohi, sira mai ho moras ida, tan de’it ita-nia erru sira, depois mak hetan fali moras seluk liuhusi efeitu longu prazu no medikamentu sira-ne’e. Tanba ne’e mak ita asegura ba iha nia populasaun tenke bazeia ba estudu sira. Ohin, workshop ne’e sensibiliza iha Ministériu Saúde nia ba iha setór privadu nian, sira tenke halo tuir polítika no dokumentu ne’ebé mak Ministériu Saúde prepara,” nia informa.

Nia afirma, jerente sira tenke iha koñesementu ba iha polítika ba asuntu sira-ne’ebé mak trata, tanba hanesan uza antimikrobio rejistu tanba uza antibiotika. Bainhira uza la kuidadu ema-nia isin ejiste atu konsumu ai-moruk maibé la fó efeitu no terapeútiku ne’ebé mak ema nia hakarak.

Iha fatin hanesan, Diretór Nasionál Farmásia Produtu Médiku (DNFPM), Delfim Ferreira, hatutan lista esensiál ba edisaun haat nian, Ministériu Saúde rejista item 426 ne’e, hotu-hotu ho jenerika anteriormente no medikamentu ida-ne’ebé kategoria jenerika iha item 426 mak iha dokumentu hanesan Paracetamol, Amoxilin, Sarope no ai-moruk sira seluk tan.

“Iha item balun ne’ebé deskontinua ita hamoos husi lista, tanba rekomendasaun husi médiku sira katak presiza iha mudansa, tanba haree ba ita-nia rekursu médiku sira komesa iha ona espesialidade barak. Entaun, sira propoin atu elimina tan medikamentu balun no programa mós la relevante ho tratamentu ba iha sira-nia programa, ezemplu item Katopril oras ne’e ita la uza ona ba moras fuan nia,” Delfim esplika.

Nune’e Reprezenatnte OMS iha Timor-Leste, hanesan Health Policy Advisor, Vinay Bothra reforsa, workshop ida-ne’e hanesan onra ida no responsabilidade atu hamriik hodi avansa pilar esensiál tolu (3) ne’ebé sei forma futuru kuidadu saúde nian iha Timor-Leste mak Polítika Nasionál ba Medikamentu sira no Produtu Saúde sira, Lista Medikamentu Esensiál Timor-Leste nian no Manuál sira Farmakovijilánsia nian.

“Pilár dahuluk mak Polítika Nasionál ba Medikamentu sira. Ida-ne’e mak fundasaun ne’ebé deside la’ós de’it ai-moruk saida mak ita iha, maibé oinsá ho justu no seguru sira to’o ba ita-nia ema sira, la haree ba jeografia ka rendimentu. Ida-ne’e promove preskripsaun rasionál, hametin jestaun kadeia fornesimentu nian, husu sistema regulatóriu sira-ne’ebé forte liu, no garante transparénsia iha aprovizionamentu no distribuisaun,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!