Husi: Rosario Maia
Hanesan ita hotu hatene, Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) hakotu ona ninia misaun iha mundu tomak inklui Timor-Leste. Tinan hirak liu ba, bainhira ha’u hahú servisu iha USAID nu’udar Espesialista Komunikasaun, ha’u sente orgullu hanesan Timoroan tanba ha’u iha priviléjiu atu konta istória sira ita-nia povu nian—istória sira luta ba moris di’ak nian, determinasaun nian, no transformasaun nian. Fotografia no video ida-idak ne’ebé hau hasai, sitasaun ida-idak ne’ebé halibur, no relatóriu ida-idak ne’ebé hakerek fó mai ha’u komprensaun kle’an liután kona-ba saida loos mak USAID nia serbisu signifika ba Timor-Leste ho investimentu millaun $350 resin husi Governu Estadus Unidus iha tinan 25 nia laran iha Timor-Leste.
Ida-ne’e karik la’ós artigu di’ak ida, maibé ha’u nia sasin pesoál de’it no la reprezenta USAID no ema ida, maibé hanesan eis funsionáriu USAID, sentidu reflesaun ida mosu naturalmente—atu konta netik memória konaba USAID ninia kontribuisaun ne’ebé lori ona impaktu ba moris Timoroan sira nian no ba nasaun ida ne’e nia reziliente no autosufisiensia.
Nu’udar ema ida ne’ebé hamriik iha kámara nia kotuk hodi halo entrevista ho agrikultór sira, traballadór saúde no ONG sira, lider lokál sira, joven sira, no ofisiál governu nian, ha’u asiste rasik kbiit estraordináriu dezenvolvimentu nian bainhira ida-ne’e halo ho loloos. Ha’u haree kbiit ne’e reflete iha maluk Timoroan sira-nia matan—matan ne’ebé uluk hatene de’it susar maibé agora nabilan ho esperansa, orgullu no ksolok. USAID la’ós de’it finansia projetu sira. USAID oferese abilidade no meius seluk ne’ebé la’ós osan, nu’udar dalan ida ba Timor-oan sira atu hadiak sira nia moris ho dignidade.
Husi to’os iha foho lolon sira, atividade ONG sira nian iha lidun barak nasaun ne’e nian to’o klínika sira iha tasi-ibun, ha’u halibur istória sira ne’ebé revela impaktu kle’an no dura hosi USAID iha ha’u nia rai-lulik ida ne’e. No agora, misaun USAID taka daudaun, ha’u koko atu fahe istória balun de’it tuir ha’u hatene—la’ós de’it hanesan despedida ida, maibé hanesan bolu ida ba asaun hosi ita Timoroan sira hotu, atu A Luta Kontinua – rai ita liberta ona, mai ita kontinua liberta an husi kiak no mukit!
Kafé: Produtu populár Timoroan ida iha Palku Globál
Karik laiha ai-horis ida mak populár liu iha Timor-Leste duke kafé – uluk liu karik mak aikameli. Kuda iha foho leten sira iha ha’u rain Ermera, tesik ba Ainaru, no Likisá no munisípiu seluk, kafé Timor-oan nian hatudu ona potensiá to’o iha merkadu ‘premium’ sira.
Iha tinan sira antes no depois restaurasaun independénsia, USAID halo parseria ho NCBA hodi estabelese instituisaun agríkola ida ne’ebé susesu iha nasaun ne’e: Cooperativa Café Timor (CCT). La’ós de’it ‘prosesadór no esportadór’ kafé nian, CCT sai hanesan pilár ida ba empoderamentu ekonómiku ba agrikultór ki’ik rihun resin.
Liuhusi USAID nia apoiu, CCT fornese formasaun konaba kultivasaun orgániku, kontrolu kualidade, no jestaun kooperativa. Infraestrutura sira hadi’a ona—husi fatin dulas no habai kafe sira to’o instalasaun sira no lojístika esportasaun nian. Iha inísiu dékada 2000, kafé Timoroan nian tama ona iha merkadu Estadus Unidus ho CCT asegura kontratu sira ho kompradór internasionál boot sira hanesan Starbucks.
Família agrikultór liu 20,000 sai membru CCT, la’ós hetan de’it rendimentu husi kafé maibé mós asesu ba kuidadu saúde no inisiativa dezenvolvimentu rurál sira ne’ebé finansia hosi reseita kooperativa.
Istória CCT nian prova katak ho apoiu estratéjiku no kompromisu ba kualidade, Timor-Leste bele kompete—no manán—iha palku mundiál. Investimentu iha setór kafé nian la’ós de’it atu hasa’e esportasaun sira. Ida-ne’e kona-ba harii orgullu nasionál, rendimentu sustentável no reputasaun internasionál.
Husi Apoiu Emerjénsia ba Dezenvolvimentu: USAID nia papél ne’ebé evolui
USAID mai iha Timor-Leste iha momentu importante tebes. Hafoin períodu okupasaun ne’ebé naruk, nasaun ne’e hasoru krize kompleksu: infraestrutura sira iha ruína, instituisaun sira ne’ebé foin moris ka la eziste, no inserteza kle’an kona-ba futuru. USAID hamrik iha ita Timor-oan sira nia sorin – iha tempu di’ak no a’at nia laran – maske la too mate hanesan iha juramentu kazamentu nian, maibé USAID apoiu duni ita iha tempu susar hanesan apoiu umanitáriu hafoin referendum 1999 no krize 2006.
Iha tinan sira tuir mai, Timor-Leste hahú rekonstrusaun, USAID adapta—apoiu investe iha setór la’ós petróliu nian hodi fó. biban liu ba kresimentu ekonómiku, governasaun di’ak, no hadia sistema saúde atu harii fali reziliénsia no kontribui ba pás no prosperidade.
Agrikultura: Kuda Fini Prosperidade nian
Loron hirak ikus ne’e, Primeiru-Ministru, Kayrala Xanana Gusmão, nia liafuan —“Doing nothing, doing absolutely nothing”— sai virál iha mídia sosiál. Liafuan ne’ebé hatudu éroi no lider nasionál ne’e ninia preukupasaun konaba dezemvolvimentu iha setór agrikultura. Área impaktu ida ne’ebé maka tanjível ka ita bele sura ka haree ho matan husi apoiu USAID nian mak setór agrikultura duni. Ba Timor-oan rurál barak, halo to’os la’ós de’it moris ida—ne’e dalan moris nian. Maibé dékada sira neglijénsia nian halo setór ne’e sai la produtivu no la iha rekursu. Intervensaun sira USAID nian muda ida-ne’e.
Ezemplu de’it, Iha Maubisse, ha’u hasoru agrikultór ida ne’ebé nia istória susesu reflete transformasaun ida ne’ebé klean liu. “Uluk ha’u depende de’it ba kafé, tinan ida mak foin hetan netik osan,” nia hatete. “Agora, ha’u hetan rendimentu adisionál husi morangu ka strawberry no ha’u bele haruka ha’u nia oan sira hotu ba eskola to’o Universidade iha Dili.” Mudansa simples—husi monokultura ba diversifikasaun— maibé hatudu impaktu konkretu iha komunidade sira nia leet. Iha Ermera no munisípiu seluk ho apoiu USAID nian, agrikultór sira agora kontinua kuda tomate, repollu, senoura, no pimenta – rendimentu aumenta – nutrisaun hadi’a beibeik maske neneik – ida ne’ebé serteza mak esperansa ba moris di’ak sai buras ba beibeik.
Iha Aileu, inan-feto ida ho orgullu hatudu ninia uma mai haʼu—uma neʼebé kiʼik maibé metin, pinta ho kór azul-lalehan. “Uma ida-ne’e maka ha’u nia mehi ne’ebé sai realidade,” nia hatete. “Ha’u harii ho osan ne’ebé ha’u hetan husi fa’an modo ne’ebé ha’u kuda ho apoiu husi USAID.”
Iha istória barak liu tan mak labele konta, maibé liman fatin USAID nian namkari too iha Oekusi, Manufahi, Kovalima no munisípiu seluk.
Hakiak ikan Nila: Inovasaun foun ida
Aleinde agrikultura tradisionál, USAID no parseiru dezenvolvimentu sira introdús ona inovasaun ida. Akikultura—partikularmente hakiak ikan ho naran tilapia—mosu ona hanesan mudansa ida. Ho orientasaun no rekursu sira ne’ebé oferese, agrikultór sira ke’e ona kolam barak, prodús ikan nila rihun resin husi Balibo ba Ermera, husi Hera ba Baukau no Lospalos no fatin seluk tan. Ikan mak fonte proteína ida ne’ebé konfiável no nutritivu ba konsumu no bele mos hamoris ekonomia komunidade nian.
Agrikultór tilapia ida iha Balibo, Bobonaru, fahe nia istória ba ha’u: “Durante tempu kolleita, ha’u bele hetan to’o $300 loron ida. Ne’e sufisiente ona, ha’u rai balun iha banku, balun haruka oan ba eskola, balun sosa netik bua no malus ba ha’u mama.”
Hametin Sistema Saúde: Salva Moris
Enkuantu agrikultura bele oferese rezultadu sira ne’ebé vizivel liu, USAID nia serbisu balun ne’ebé iha impaktu boot mos maka hametin sistema saúde. Halo parseria ho Ministériu Saúde no ONG sira, USAID investe iha planeamentu forsa traballu, jestaun finanseira, sistema dadus, no governasaun. Rezultadu bele abstratu, maibé autór sira iha dezenvolvimentu saúde bele senti nia impaktu.
Ofisiál saúde seniór ida hatete mai ha’u, “Ami nia planeamentu ba forsa traballu no jestaun finanseira hadi’a ona ho signifikativu. Relatóriu bele haruka dijital husi munisípiu mai tuir tempu ne’ebé determina.
Iha sorin seluk, durante pandemia COVID-19, USAID ajuda oferese vasina, harii baze ba koordenasaun, lojístika, no envolvimentu komunidade nian.
Liu husi Programa Bee, Saniamentu no ijiene, postu saude área remota sira hanesan iha manelobas, Maubisse no iha Tilomar, Suai – ne’ebé la hetan assesu ba bee mos husi kedas okupasaun Indonézia nian bele hetan ona bee-moos atu fasilita tratamentu saúde – liu-liu ba inan isin rua no labarik sira. Iha mos programa populár seluk hanesan liga inan ne’ebé apoia tebes inan isin rua ne’ebé hela dook iha área remota atu iha ligasaun permanente ho sentru saúde hodi konsulta sira nia saúde no bebe durante periodu isin rua no partus.
Governasaun no Sosiedade Sivíl: Apoia Demokrasia
Laiha nasaun ida maka bele buras bainhira laiha instituisaun sira ne’ebé maka forte. USAID fó apoiu formasaun ba ofisiál lokál sira no halo parseria ho ONG sira hodi promove partisipasaun sívika. Apoia estabelesimentu Komisaun Anti-Korupsaun no apoia servisu Provedoria Direitus Umanus no Justisa nian atu kontribui ba hametin mekanizmu sira transparénsia no responsabilizasaun nian. Esforsu sira-ne’e sai instrumentál hodi asegura katak rekursu públiku sira to’o ba ema sira ne’ebé estadu ka governu tenke serbí.
Karik importante liu, USAID serbisu atu amplifika lian sira ne’ebé dala barak liu marjinalizadu—feto sira, ema ho difisiente, komunidade LGBQTI+ no populasaun rurál sira. Liuhusi kampaña edukasaun sívika, formasaun lideransa, no dezenvolvimentu mídia – mídia boot sira hanesan Timor Post, STL, RTTL no radio komunidade hetan mos apoiu signifikativu husi USAID iha sira nia jornada ezisténsia nian. Demokrasia ida ne’ebé vibrante depende ba sidadaun ne’ebé informadu no ativu. USAID ajuda halo ida-ne’e sai posivel.
Hakbi’it Foin-sa’e sira: Investe iha Futuru
Ita hotu hatene, nasaun ida nia rikusoin boot liu maka nia ema sira—liuliu nia foin-sa’e sira. USAID servisu hamutuk ho CCT no IOB organiza formasaun abilidade iha lian Inglés, ICT, ospitalidade, eletrónika no seluk tan ba foin-sa’e sira. Programa formasaun professionál no emprezariál loke odamatan ba joven rihun resin.
Joven Timoroan barak, uluk ladún iha serteza iha mehi atu sai nu’udar tékniku no emprezáriu. Sira riin ba nasaun nia futuru. Ida-ne’e ajuda sira haree sira-nia an la’ós hanesan destinatáriu sira ajuda nian maibé hanesan ajente sira mudansa nian.
Feto klosan oan ida, partisipante kursu lian Inglés iha Baukau hatete: “Uluk ha’u hanoin katak ami sira iha suku ka área rurál, dook husi Dili ne’e, labele hetan bolsa estudu ba rai liur tanba ami la hatene lian Inglés, agora ha’u fiar-an ba Dili, kompete ba bolsa estudu sira.
Istória sira-nia legadu, posibilidade ba futuru
Bainhira ema husu saida mak USAID alkansa ona iha Timor-Leste, ha’u la haree de’it ba estatístika sira ka relatóriu sira. Ha’u hanoin de’it mak impaktu konkreta ba agrikultór modo nian iha Aileu no Ermera ka iha munisíspiu sira ne’ebé haruka sira-nia oan sira ba eskola. Inan-feton ne’ebé hamriik ho orgullu iha nia uma foun nia sorin tanba impaktu husi projetu USAID. Produtu resiklajen plástiku ne’ebé sai tia paviamentu iha áreadores Farol Dili ka Kristo Rei, agrikultór tilapia ne’ebé investe ba nia oan no futuru. Agrikutór iha Manufahi no kosta súl ne’ebé tanba konservasaun agrikultura bele prodús batar no foremungu tonelada ba tonelada, ofisiál saúde ne’ebé fiar-an iha nia ministériu nia abilidade atu serbí. Inan feton sira iha área rurál Oekusi no Manatutu ne’ebé bele impresta osan atu sosa netik masimidar ka sosa oan nia roupa husi inisiativa rai no impresta osan, agrikultór kafé ne’ebé agora esporta kafé la’ós de’it ona ba Estadus Unidus maibé nasaun seluk. Ne’e la’ós mehi de’it, lia fuan mamuk de’it maibé evidénsia.
Sira prova katak ho apoiu ne’ebé loos, Timoroan sei dezenvolve-an di’ak liu. Sira hatudu katak bainhira komunidade sira hetan kbiit, sira buras. No sira fó hanoin mai ita katak dezenvolvimentu la’ós kona-ba karidade—ne’e kona-ba dignidade.
USAID taka ona nia misaun iha Timor-Leste no mundu, maibéajuda ona nasaun ne’e, barak ka uitoan kuda ona fini reziliénsia, dignidade, no auto-konfiansa. Nu’udar Timor-oan no eis-funsionáriu, ha’u fiar katak fini sira ne’e karik la moris buras hotu kedas maibé balun ninia abut metin—iha to’os rurál, iha koridór postu saúde nian, iha kintál kafé nian, iha edifisiu ONG sira nian, iha ministériu governu nian. Espera bele tulun ita nia nasaun ba oin ho kbiit naton atu halo ita nia futuru sai nabilan liu tan.
Ba Governu Timor-Leste, ba ita-nia líder nasionál sira no polítiku sira, Ha’u rekomenda atu hatutan investimentu susesu sira USAID nian no soe ba kotuk karik istoria la susesu sira, atu ita la presiza lakon osan no tempu ba dezeña programa ne’ebé ho abordajen hanesan de’it, hases duplikasaun programa sira atu benefisiáriu sira hatutan susesu ezistenti sira hodi garante sustentabilidade no fó biban ba ita atu ‘bo’ok’ fali setór seluk ne’ebé presiza dezenvolve, ezemplu ida mak peska – ita iha tasi luan ho ikan barak iha laran – ita la ulun moras atu fó han ikan sira ne’e hanesan ita hakiak fahi ka manu, simplismente ita presiza de’it meus di’ak atu ba tiha mai ita han – maibé ita han fali ikan husi rai liur ne’ebé importa mai ita, karik liu ona prazu atu konsumu.
Ha’u karik ezazera liu tanba iha ‘koneksaun emosionál’ hanesan eis-funsionáriu USAID nian, maibé ha’u realista katak USAID mak meus ida ba ha’u no kolega Timoroan sira seluk atu kontribui ba dezenvolvimentu hodi onra éroi sira ne’ebé lakon vida ba ita nia ukun rasik-an atu sira nia legadu konta husi jerasaun ba jerasaun. Legadu ida ne’ebé vale atu kontinua la’ós ida ne’ebé ita hanoin de’it ho pasivu, maibé ida ne’ebé ita defende ho ativu – Timor-Leste hanesan ita ninia lider sira sempre ko’alia, husi ita nia luta ba liberdade to’o dezenvolvimentu, sempre konta ho apoiu komunidade internasionál, maske sira nunka sempre hamutuk ho ita iha fileira ida de’it husi tempu ba tempu tanba interese jeopolítika ka jeoestratéjika. (*)
Hakerek na’in membru RENETIL no Eis Funsionáriu USAID





