RIYADH, 02 Setembru 2025 (TATOLI)–Ministru Transporte no Komunikasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Tersa ne’e, iha ámbitu Simpóziu Globál ba Reguladór sira 2025 (GSR-25), iha Riyadh – Saude Arabia halo aprezentasaun kona-ba estratejia komprensivu nasaun hodi atinje konetividade universál no dudu transformasaun dijitál ba kreximentu ekonómiku iha Uniaun Internasionál Telekomunikasaun.
Durante segmentu nível a’as kona-ba ‘governasaun kolaborativa ba dezenvolvimentu dijitál,’ Ministru Manetelu ko’alia kona-ba dezafiu úniku sira ne’ebé hamosu husi terrenu iha área remota iha Timor-Leste no aprezenta Governu nia planu ho aspetu oioin atu garante katak laiha ema ida mak husik hela iha kotuk.
Ministru Manetelu esplika, estratéjia ida-ne’ebé harii iha pilár prinsipál rua mak hanesan konetividade universál no transformasaun dijitál ne’ebé fó impaktu.
Atu alkansa konektividade universál, Governu estabelese ona Empreza Estatál (SOE) ida atu funsiona nu’udar fornesedór servisu grosista. Entidade ida-ne’e jere kabu submarinu internasionál foun nasaun no fibra ótika nasionál ne’ebé foin lalais ne’e kompleta, lori internet ho kapasidade a’as ba munisípiu hotu.
Notísia relevante : Governu sei lansa kabu fibra ótika iha trimestre dahaat tinan-ne’e
Investimentu públiku ida-ne’e iha infraestrutura sentrál sei haburas kompetisaun justu entre fornesedór servisu privadu sira hodi fornese servisu sira ne’ebé baratu ba uma-kain sira iha Timor-Leste no negósiu sira iha nasaun. Estratéjia ne’e mós inklui enkuadramentu regulatóriu sira ne’ebé atualizadu hodi aproveita teknolojia satelite emerjente sira, hanesan konstelasaun sira Low Earth Orbit (LEO), hodi to’o iha área sira ne’ebé dook liu no ho populasaun uitoan.
Aleinde infraestrutura, governante ne’e fó prioridade ba transformasaun dijitál iha setór xave lima hodi asegura melloria tanjível sira iha meiu subsisténsia no dezenvolvimentu ekonómiku :
- Governu dijitál : Dijitaliza servisu públiku ba efisiénsia, transparénsia no asesibilidade ne’ebé boot liu.
- Abilidade no Edukasaun dijitál : Investimentu iha literasia dijitál ba sidadaun sira, edukasaun iha eskola, no kapasitasaun ba SME sira.
- Saúde Dijitál: Liga klínika sira, implementa rejistu saúde dijitál sira, no habelar telemedisina.
- Apoiu Agrikultura: Dezenvolve instrumentu dijitál sira atu fornese informasaun merkadu ba agrikultór sira, dadus klima no plataforma movel sira.
- Fasilita Ekonomia dijitál: Atualiza polítika sira hodi enkoraja inovasaun iha komérsiu eletróniku, fintech, no empreendedorizmu.
Iha ninia diskursu konkluzivu, Ministru Manetelu hateten, “Timor-Leste nia viajen fó hanoin katak ami nasaun ki’ik sira mós bele mehi boot atu harii futuru dijitál inkluzivu ida. Ita-nia mensajen klaru : inkluzaun dijitál la’ós de’it kona-ba harii rede, maibé kona-ba harii futuru.”
GSR-25 ne’ebé organiza husi International Telecommunication Union (ITU) no Komisaun Komunikasaun, Espasu no Teknolojia (CST) husi Arábia Saudita, halibur reguladór sira, polítiku sira, no líder indústria sira hosi mundu tomak hodi haburas kolaborasaun no forma futuru governasaun dijitál.
TATOLI




