DILI, 12 Setembru 2025 (TATOLI) – Governu aprova ona Proposta Rezolusaun 15 husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria Rangel, nu’udar parte atu kumpre kompromisu sira ne’ebé halo ona iha roteiru ba adezaun plena Timor-Leste (TL) iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).
Milena Rangel dehan loron ba adezaun ne’e besik daudaun ona, maibé iha rekizitu balun tenke kumpre, tanba ne’e mak liuhusi Konsellu Ministru estraordinária lori tan akordu sira ne’ebé tenke finaliza iha duni roteiru nia-laran, liuliu kritériu daruak nian iha akordu 75 ho instrumentu legál lubuk ida.
“Ohin ita lori mai ne’e husi parte komunidade polítika seguransa nian iha hitu ne’ebé tenke halo duni proposta rezolusaun ba Parlamentu Nasionál inklutativu nia karáter solene hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasionál. Nune’e, iha parte komunidade ekonómiku ninian iha akordu ualu, nune’e ohin loron mai Konsellu Ministru haree, aprova, ohin kedas haruka bá Parlamentu Nasionál”, Milena Rangel, hateten iha Palásiu Governu.
Nia dehan maski daudaun Parlamentu Nasionál resesu hela, maibé bainhira tama fali haree no trata asuntu ne’e hanesan espesiál ida atu to’o fulan oin bele finaliza hotu ona akordu sira ne’ebé Timor-Leste tenke ratifika, tanba sai Estadu membru sai hola parte ba akordu sira ne’e hotu.
Nia esplika rezolusaun akordu ASEAN 15 ne’ebé ohin aprova mak hanesan protokolu ba Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Litíjiu. Protokolu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Hanoi iha tinan 2010, estabelese prosedimentu formál ba rezolusaun pasífika ba litíjiu entre Estadu-Membru sira ASEAN nian kona-ba interpretasaun ka aplikasaun ba Karta organizasaun no instrumentu jurídiku organizasaun nian sira seluk.
Timor-Leste nia adezaun ba protokolu ida-ne’e no ninia instrumentu komplementár sira sei permite ninia partisipasaun plena iha mekanizmu rezolusaun disputa rejionál sira, garante tratamentu hanesan no asesu ba meiu institusionál sira ne’ebé disponivel ba Estadu-Membru sira. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu jurídiku no polítiku ba prinsípiu sira Estadu Direitu no solusaun pasífika ba disputa sira, nune’e konsolida ninia integrasaun polítika no jurídika iha komunidade ASEAN.
Rua, akordu kona-ba Priviléjiu no Imunidade ASEAN nian. Akordu ida-ne’e rekoñese estatutu legál ASEAN nu’udar organizasaun intergovernamentál no define priviléjiu no imunidade sira ne’ebé nesesáriu ba funsionamentu ninia órgaun sira, Sekretáriu-Jerál, pesoál Sekretariadu nian, Reprezentante Permanente sira no funsionáriu sira ne’ebé iha misaun iha territóriu Estadu-Membru nian.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e sei permite nasaun ne’e atu partisipa ho kondisaun ne’ebé hanesan iha estrutura no atividade ASEAN nian, garante kondisaun atu sai uma-na’in ba enkontru, misaun no projetu organizasaun nian. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reforsa ninia kompromisu ba direitu internasionál, kria kondisaun jurídika ne’ebé adekuadu ba kooperasaun rejionál no konsolida ninia integrasaun plena iha ASEAN.
Akordu seluk mak kona-ba Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN no nia Protokolu Modifikativu sira. Sekretariadu ASEAN nian, ho sede iha Jakarta, Indonézia, nu’udar organizasaun nia órgaun administrativu prinsipál, responsavel atu koordena no implementa desizaun hosi nia órgaun sira, jere programa rejionál sira no promove koezaun entre Estadu-Membru sira.
Akordu no ninia protokolu modifikativu define estrutura, funsionamentu no atribuisaun sira hosi órgaun ida-ne’e, ne’ebé nu’udar instrumentu jurídiku fundamentál sira ba ninia funsionamentu ne’ebé regulár no efetivu. Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e garante nia integrasaun plena iha arkitetura institusionál ASEAN nian no permite partisipasaun ativa nasaun iha prosesu administrativu no foti desizaun organizasaun nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste rekoñese formalmente sekretariadu nia papél sentrál no hametin nia kapasidade atu kontribui ba koordenasaun no implementasaun polítika rejionál sira.
Akordu dahaat mak kona-ba Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu ASEAN (ADF) no nia Protokolu. Instrumentu jurídiku ida-ne’e estabelese baze jurídiku no institusionál ne’ebé nesesáriu ba mobilizasaun, jestaun no aplikasaun rekursu ba finansiamentu programa no projetu kooperasaun rejionál nian.
Timor-Leste nia adezaun ba mekanizmu ida-ne’e garante nia elejibilidade atu hetan benefísiu hosi finansiamentu ASEAN nian no partisipa iha prosesu planeamentu, avaliasaun no ezekusaun programa sira ne’ebé finansia hosi Fundu sira-ne’e. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu kontribui ba fundu komún, ho kontribuisaun inisiál hamutuk millaun $1.
Akordu dalimak mak tratadu kona-ba Asisténsia Mútua iha Asuntu Penál. Tratadu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2004, nu’udar instrumentu jurídiku rejionál ida ba kooperasaun penál entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Tratadu ne’e estabelese mekanizmu formál ba asisténsia resíproka iha investigasaun, inkéritu, rekolla no fahe prova, tramitasaun no forma asisténsia legál sira seluk iha kazu penál sira.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne’e sei hametin kooperasaun internasionál iha prevensaun no represaun krime organizadu transnasionál, promove justisa penál ne’ebé efetivu, partilla informasaun no ezekusaun pedidu asisténsia legál entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste aliña ho kompromisu sira ne’ebé halo ona iha Roteiru ba Adezaun ba ASEAN no hametin nia sistema justisa penál, hodi kontribui ba prevensaun no represaun efetivu hosi krime sira hanesan brankeamentu kapitál, korrupsaun, tráfiku droga no tráfiku umanu.
Akordu daneen mak konvensaun ASEAN kona-ba Kombate Terrorizmu. Konvensaun ida-ne’e, ne’ebé adota iha Cebu, Filipina, iha tinan 2007, estabelese enkuadramentu legál vinkulativu ida hodi hametin kooperasaun rejionál iha prevensaun, investigasaun no represaun ba terrorizmu iha nia forma hotu-hotu, tuir prinsípiu direitu internasionál, inklui respeitu ba direitu umanu no direitu umanitáriu.
Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ne’e sei permite atu aliña lejizlasaun no polítika nasionál sira ho kompromisu rejionál, garante nia partisipasaun iha mekanizmu koordenasaun no resposta koletiva ASEAN nian. Ho desizaun ida-ne’e, Timor-Leste reforsa nia integrasaun iha arkitetura seguransa rejionál no hatudu nia kompromisu ba pás, estabilidade no kooperasaun internasionál hodi kombate terrorizmu.
Akordu dahituk mak Konvensaun ASEAN kontra Tráfiku Umanu, liuliu feto no labarik. Konvensaun ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2015, nu’udar instrumentu jurídiku rejionál fundamentál ida iha kombate hasoru tráfiku umanu, ho foku espesiál ba protesaun feto no labarik sira.
Diploma ne’e estabelese mekanizmu kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian hodi hametin prevensaun, investigasaun no represaun ba krime ida-ne’e, no mós atu garante apoiu no asisténsia ba vítima sira. Timor-Leste nia adezaun sei permite enkuadramentu lejizlativu nasionál atu aliña ho kompromisu rejionál no internasionál sira, hametin instituisaun sira ne’ebé responsavel ba justisa no protesaun sosiál no konsolida kooperasaun rejionál hodi kombate krime organizadu transnasionál.
Akordu daualuk mak ASEAN kona-ba Asuntu Aduaneira. Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Phnom Penh iha 2012, estabelese enkuadramentu jurídiku vinkulativu ida ba armonizasaun, modernizasaun no kooperasaun rejionál iha asuntu aduaneira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Ninia objetivu maka atu fasilita komérsiu intra-rejionál, promove modernizasaun administrativa no garante transparénsia, efisiénsia no seguransa boot liu iha prosedimentu aduaneiru nian.
Akordu dasiak mak kona-ba Protokolu ASEAN ba Janela Únika (ASEAN Single Window). Instrumentu legál lubuk ida-ne’e, ne’ebé adota husi tinan 2005 to’o 2015, nu’udar rejime vinkulativu ba kriasaun no funsionamentu Janela Únika Nasionál, ne’ebé interligadu liuhosi Janela Únika ASEAN. Sistema ne’e permite tramitasaun eletrónika ba dokumentu komersiál, aduaneiru no lojístiku sira, hodi promove transparénsia no efisiénsia iha prosedimentu fronteira nian.
Akordu dasanulu mak Protokolu no Alterasaun Protokolu kona-ba Nomenklatura Tarifária Armonizada ASEAN (AHTN). Instrumentu sira-ne’e, ne’ebé adota husi 2003 to’o 2010, estabelese nomenklatura komún ba klasifikasaun tarifária merkadoria nian iha rejiaun, bazeia ba Sistema Armonizadu hosi Organizasaun Mundiál Alfándega nian. AHTN esensiál ba implementasaun Akordu kona-ba Komérsiu Merkadoria ASEAN (ATIGA).
Akordu da-11 mak Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tránzitu Merkadoria (AFAFGIT) no nia Protokolu sia. Akordu ida-ne’e, konklui iha 1998, estabelese rejime jurídiku armonizadu ida ba tránzitu internasionál merkadoria nian liuhosi terrestre entre Estadu-Membru sira ASEAN nian, inklui regra kona-ba permisaun tránzitu, postu fronteira, rekizitu tékniku ba veíkulu sira, seguru obrigatóriu, medida sanitária no transporte merkadoria perigozu sira.
Akordu da-12 mak Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál Servisu Pasajeiru nian (MAFLPAS) no ninia protokolu haat. Akordu ida-ne’e, asina iha tinan 2010, nu’udar pilár ida hosi Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN (ASAM) no estabelese rejime jurídiku vinkulativu ida ba liberalizasaun plena hosi servisu aéreu regulár pasajeiru nian entre Estadu-Membru sira. Ninia Protokolu permite operasaun code-share no ko-terminalizasaun iha rota internasionál sira.
Merkadu Úniku Aviasaun ASEAN ho objetivu atu promove espasu aéreu ida ne’ebé integradu, seguru, kompetitivu no liberalizadu entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.
Akordu da-13 mak Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál hosi Servisu Transporte Aéreu Karga (MAFLAFS) no nia Protokolu rua. Akordu ida-ne’e, asina iha 2009, regula prestasaun serbisu aéreu karga entre Estadu-Membru ASEAN, hodi garante direitu tráfiku resíproku lahó restrisaun ba kapasidade, frekuénsia ka tipu aeronave.
Akordu ne’e mós prevee izensaun taxa no direitu aduaneiru kona-ba materiál no ekipamentu aeronáutiku nian, posibilidade atu halo operasaun ho aeronave alugadu, no mós medida hodi garante konkorrénsia leál no seguransa operasionál.
Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN no nia Protokolu Alterasaun rua (1995 no 1997) maka akordu da-14, akordu ida-ne’e, ne’ebé asina inisialmente iha Manila iha tinan 1986 no altera iha tinan 1995 no 1997, estabelese enkuadramentu jurídiku vinkulativu ida ba kooperasaun enerjétika rejionál, ne’ebé kobre investigasaun, esplorasaun no dezenvolvimentu rekursu enerjétiku sira, efisiénsia no konservasaun enerjétika, seguransa no planu emerjénsia, formasaun téknika, no mós promosaun investimentu.
Protokolu sira ne’e habelar área kooperasaun no adapta estrutura institusionál ASEAN nian.
Akordu ikus mak kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál ASEAN nian no nia Protokolu Alterasaun. Mekanizmu finanseiru ida-ne’e ho objetivu atu apoia finanseiramente inisiativa rejionál sira iha área saúde animál nian, hodi kontribui ba prevensaun, kontrolu no erradikasaun moras transfronteirisu sira, no mós hametin kapasidade institusionál hosi Estadu-Membru sira iha área ida-ne’e.
Protokolu ne’e introdús melloria iha governasaun no jestaun fundu nian, reforsa ninia transparénsia no resposta ba nesesidade emerjente rejiaun nian, tuir prinsípiu boa governasaun no solidariedade rejionál.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




