Hakerek na’in: Aniceto Soares dos Reis
A. HANOIN DAHULUK
Aparellu elektróniku ne’ebé iha ita-nia liman, hanesan instrumentu ida ne’ebé mak fasilita komunikasaun, asesu informasaun no hafasil servisu nesesáriu sira. Telemóvel por exemplu, iha aplikasaun no plataforma oi-oin ne’ebé mak halo ser humanu ida la sente mesak no baruk, tanba iha biban asesu buat barak, dezde kria informasaun, le livru, haré filmajen, jogu, lotária, kria amizade no ofereta interessada seluk.
Buat hotu ne’ebé mai husi instrumentu ne’e, konserteza la’os buat di’ak de’it ne’ebé halo ema satisfeita, maibé iha mos buat balun ne’ebé halo ema sente preokupadu no kazu ida ne’ebé hanesan destake iha artigu opiniaun ne’e mak dissinformasaun “informasaun fabrikada ne’ebé habelar intensionalmente” ne’ebé ninia rapidez ne’e maka’as liu kompara ho informasaun kredível husi autoridade no mos meius komunikasaun akreditada sira.
Informasaun ida mosu iha grupu whatsaap ka ema ruma publika iha rede sosiál ne’ebé tendensialmente atake ema seluk, instituisaun ka grupu ida maske seidauk los, maibé fasilmente habelar lalais liu, difísil atu trava ninia propagasaun, konta minutus de’it ema barak mak asesu ona, lalais liu velosidade transporte ida, utente plataforma gosta “like” partilla “share” dala barak, atus ba atus até rihun ba rihun, maske saida mak virál hela ka konsumu hela dala-ruma absolutamente falsu.
Iha tipu hoax barak ne’ebé dadaun ne’e habelar iha sosiedade nia le’et, maibe, iha abordajen ne’e foka ba konteúde fabrikadu, exemplu informasaun falsa kona-ba oferta husi BNCTL ne’ebé virál entre loron 13 to’o 14 fulan Setembru no maske instituisaun bankária ne’e fo ona klarifikasaun katak informasaun ne’e falsa, maibé nível share informasaun falsa iha Facebook no WhatsApp maka’as liu, kompara ho justifikasaun husi BNCTL.
Fenómenu ne’e akontese la’os espontánea “kebetulan” maibé hanesan invazaun husi hoax ne’ebé hau, o, ita-hotu no sosiedade hasoru hela no susar atu trava, hoax hanesan tiha diabu ne’ebé babeur ema nia nia fiar ba lia los no implika mos ser umanu ida atu diferensia ida ne’ebé mak los no ida ne’ebé mak sala, tanba dala-barak opta katak, informasaun daluhuluk ne’ebé mak sira konsumu mak ida ne’ebé mak loos liu, hodi sirkunstánsia ne’e rezulta perturbasaun físika, psikolójika até dala ruma inevitalmente hafahe no rezulta konflitu.
Husi ida ne’e mak ita konsiente katak, ne’e mak konsekuénsia lójika husi plataforma media sosiál, konsientemente ka inkonsientemente plataforma ne’ebe ser humanu ida uza, hanesan mákina ida atu hadaet informasaun falsu, hodi fase ema nia kakutak kona-ba lia-los inventária.
B. INVAZAUN HUSI LIA BOSOK SUSAR ATU TRAVA
Teknologia iha mundu kontemporánea evolui husi horas ba horas no implika mos ema nia moris “life style” husi dimensaun ekonomia, polítika, kultura no seluk tan no sirkunstansia ne’e susar atu trava no hanesan virus ne’ebé mak propaga hela iha sosiedade nia le’et no ida ne’e mak situasaun krítiku ne’ebé sosiedade ida ne’e hasoru. Evolusaun ne’e koinsidénsia ho penetrasaun teknologia iha sosiedade ida mak situasaun ida ne’ebé mak, nível konfiansa ba hoax, hetok bo’ot liu kompara ho lia-los no situasaun ne’e hanesan “diabu ne’ebé babeur ema nia fiar ba lia los” no ida ne’e mak mundu hanaran “post truth”, lia los nia forsa la hanesan ona ho periódu sira antes (mihis ba bei-beik), tanba lia falsu ka hoax hanesan kilat musan ne’ebé tiru repetidamente no halo ema susar atu sees husi danu ne’ebé kauza husi hoax. Maske la nega katak, teknolojia ne’ebé uza fasilita asesu ba informasaun, aumenta produtividade no efisiénsia servisu iha setór oi-oin, maibé, kestaun ne’ebé mak preokupante mak hoax.
Hoax ne’e ninia instrumentu propagasaun ne’e iha espasu siberétika no tuir Pililang (2012), ne’ebé sita husi Taufik (2022), cyberspace transforma ona atividade humana husi mundu real ba artifisiál, hodi buat ne’ebé mak halo iha mundu real bele halo iha artifisial ka artificial life. Post-truth ne’e mos tuir Faharuddin Faiz ne’ebé sita husi Arifin & Fuad (2020) iha aspetu 7 ne’ebé sai hanesan abut ba surjimentu husi post truth:
- Ser humanu hakarak buka vizaun foun, hodi buka reforsu ba nia identidade maske halimar de’it (la’os importante) ho maneira falsu ka bosok.
- Media – Nesesita rating, like, klick no aumenta follower no buka lukru.
- Komodifikasaun (Prosesu transformasaun bens, servisu, ideia ka to’o nia vida rasik sai merkadu ida), maske saida mak nia opta ne’e buat bosok ida.
- Avansu teknolojia ne’e la kompatível ho intelektualidade sosial, komentariu negativu sira dala barak hamosu problema.
- Pensamentu pragmatizmu – ema hakarak mak buat lalais, hodi halo komete buat lalos, halo tun sa’e hodi atinji nia hakarak.
- Karakterístika sosiedae ida ne’ebé fasil hakfodak ba buat ne’ebé mak bombástiku, sensasional no gosta fahe lalais informasaun iha nia sosiedade, maske ne’e falsu.
- Populisme- iha politika retorika, hodi bele hetan simpatia ho promessa, idea no planu sira, ho fundamentu katak ba interesse povu, maibé tuir lolos ba ninia interesse privadu.
Dala barak, waihira rona ka simu informasuan ruma, maske ne’e seidauk verifikadu loos, dala ruma deside ona katak, informasaun ne’ebé mak sira konsumu ne’emak los ona, tanba saida mak sira simu ne’e konvensidu los, linguajen ne’ebé kompoin iha hoax ne’e forte los halo ema susar atu nega katak, informasaun ne’e lolos ne’e sala, tanba objetivu tuir Rahmadhany, Safitiri & Irwansyah (2021), husi hoax ne’e mak atu forma ema nia persepsaun ba kestaun ida, lidera opiniaun no kria opiniaun ne’ebé atu koko kompriensaun husi utilizadór rede sosiál no internet ba informasaun ne’ebé mak haklaken.
Dala ruma mosu iha opiniaun, tanba saida mak ema fiar liu hoax, duké lia lo’os ne’ebé ema konsidera buat kmo’ok no nobre ne’ebé ema hotu hakarak hetan? Hodi hatan ba pergunta ne’e, Mardjianto et. al, (2022) aprezenta prespetiva ida kona-ba fundamentu ema fiar lalais lia falsu hanesan tuir mai ne’e:
- Continued Influence – waihira informasaun ruma influensia kontinuadamente ema, maske mosu ona korresaun, dala ruma esforsu ba korresaun falla no difísil atu hamos husi kakutak, hodi refere ba dual process theory katak, hanoin automátiku ne’ebé lalais, halo ita rekorda informasaun ida, maibé haluha katak, informasaun ne’e korrijidu ona.
- The Implied Truth Effect – waihira buat ida sai bo’ot no seidauk iha kooresaun ka seidauk iha negasaun. Bainhira artigu sira verifikasaun faktu nian, anexa ba postajen falsu sira, maibé balun de’it, iha asumsaun ida katak konteúdu hanesan maibé la tau marka maka loos.
- The Tainted Truth Effect – efeitu husi verdade ne’e poluídu, waihira korresaun/verifikasau faktu, halo ema sente la dun fiar katak, informasaun sleuk ne’e los. Nune’e, verifikasuan faktus no ka marka informasaun sala, kria deskonfiansa ba saida mak sira lee husi media ka online.
- Repetition – repetisaun ba informasaun sala ne’ebé publika kontinuadamente, informasaun ne’e kuda metin iha neon no susar atu bele hadi’a.
- Backfire Effect – refere ba Teoria do efeito bumerangue husi Jack Brehm & Sharon Brehm katak, esforsu ba korresaun halo konfiansa ba informasaun sala hetok boot liu.
Hoax ne’e hanesan virus ne’ebé moris hamutuk ho sosiedade, susar atu trava maibé individu ka sosiedade buka atu ajusta nia-an ho evolusaun teknolójiku no importante duni atu ema ida, utilizadór ba rede sosiál ida, hatoman-an verifika informasaun sira, antes partilla ba ema seluk no mos partilla ba rede sosiál atu ema seluk bele konsumu.
Artigu ida ne’e buka atu konjuga ideia rua ne’ebé importante hanesan “ema no instrumentu” maske ema mak serebru ba buat hotu “O homem é o centro de tudo” maibé iha kontestu ne’e, invensaun humanu hamosu instrumentu lójiku ne’ebé sai hanesan feramentu, hodi hafasíl no kompleta ser humanu nia nesesidade, tanba ne’e destingi ba buat rua “lójika alograritma no lójika humanu”. Lójika tuir Kusumah (1986) ne’ebé sita husi Dianta (2021), definidu hanesan forma hanoin ne’ebé mak los, asertivu no organizadu no alogaritma mak, estrutura lojiku iha tomada desizaun hodi rezolve problema no ida ne’e presiza atu orienta komputador hodi hili determinadu medida hodi rezolve problema, iha kontestu komputador, alogarita hola imput, prosesa liu husi instrusaun konjunta, hodi rezulta output no solusaun.
Iha sosiedade kontemporánea tuir Pratama (2019), dependente maka’as ba rede (online) bazeia ba komputadór iha atividade lor-loron nian no ida ne’e rejista hanesan dadus ne’ebé sei komputa husi algoritmu sira no dadus refere hanesan dalan dijitál, ne’ebé rezulta hosi rede (networking), peskiza (searching), navega (browsing), fahe (sharing), no atividade asesu ba dadus (acces). Ida ne’e rezulta Eco Chamber ka filter bubble ne’ebé mak implanta iha website ka mundu virtual hodi determina konteúdu ne’e mak prefere husi utilizadór.
Iha Timor-Leste, tuir dadus husi hootsuite iha inísiu tinan 2025,[1] utilizadór internet iha iha Timor-Leste hamutuk rihun 486 no utilizadór rede sosiál iha utenten rihun 589, equivalente ho porsentu 41,8 husi populasaun tomak. Persentajen ida ne’e, hatudu katak besik metade husi populasaun Timor-Leste mak mak sai utilizadór ba rede sosiál, nune’e, saida mak sai virál iha rede sosiál, konserteza ema barak mak sai konsumu no guarda iha memória.
Invazaun husi misinformasi no disinformasaun (atake ba pensamentu humanu, domina no muda paradigma pensamentu) sai hanesan fenómenu ne’ebé difísil no imposível atu trava iha kontestu mundu agora no ninia nivel dezenvolvimentu sei hetok maka’as liu tan iha periódu hirak mai, no sosiedade ida ne’ebé moris bá la iha poder atu trava invazaun ne’e, só de’it halo ajustamentu ba realidade ne’ebé hasoru liu-husi komportamentu iha uzu feramenta sira ne’e, kuadru legál (entidade estadu) no promosaun ba edukasaun literasia.
C. HOAX “DIABU NE’EBÉ KOKO EMA NIA FIAR BA LIA LOS”
Informasaun bazikamente hanesan hanesan konjuntu husi dadus ka faktus ne’ebé mak maneja sai buat ne’ebé iha utilidade ba ida ne’ebé simu (reseptór).[2] Husi informasaun ne’e, mosu tan disinformasaun ne’e tuir Pratama (2019), informasaun ne’ebé la kona-ba alvu ka entende sala, la ho intensaun, maibé disinformasaun hanesan informasaun falsa ne’ebé halo ho intensaun no hoax no fake news tama iha kategoria disinformasau n ne’ebé perigu teb-tebes ba sosiedade no perigu tanba iha situasaun ne’eb´emak ema fásil atu fiar lia falsu, duké lia los “post-truth” no ida seluk tuir Marjianto et, al..(2022), no Taufik (2022), malinformasaun mak uza sala informasaun, tanba waihira informasaun falsu fahe atu rezulta estragus, provokasaun “por exemplu konversa entre líder na’in rua ne’ebé sai ba públiku”, maske informasaun ne’e iha komponente ba lialos, husi parte ida ka informasaun tomak.
Informasuan falsa ne’e hanesan korrente mota ne’ebé labele trava, kada loron hetok makaas liu tan, dala ruma informasaun uluk ne’ebé mak ema konsumu uluk, hanoin katak, ida-ne’e mak los liu, la liu-husi verifikasaun ruma, partilla dadauk iha Facebook, WhatsApp, maske buat ne’ebé mal los sei mai ikus no lia los nia forsa kada vez ki’ik liu kompara ho lia falsa ne’ebé mak habelar uluk ona.
Iha tipu hoax barak ne’ebé ema barak konserteza koñese por exemplu Satire, misleading content, konteúdu emitasaun atu habosok ema, liu-husi modifika informasaun ne ebe mak los, konteudu fabrikadu hanesan konteudu ne’ebe mak kria atu habosok ema, koneksaun sala no seluk tan.[3] Maibé iha abordajen ida ne’e, tendensialmente ba iha konteudu fabrikadu, ne ebe mak buka atu habosok ema no ikus-ikus ne’e sai trend no sai konsumu públiku iha Timor-Leste.
- Kompilasaun ba exemplu kazu balun
Artigu opinaun ne’e motivadu ho informasuan fabrikada kona-ba BNCTL, Iha fulan Setembru tinan 2022, Banku Nacional de Comércio de Timor-Leste – BNCTL, tenke halo justifikasaun relasiona ho informasaun falsa ka hoax kona-ba jestaun depozitu osan kliente nian iha Banku no klarifikasaun ne’e fó sai iha media SMNEWS Timor (https://www.facebook.com/share/p/1BR9r1HXQF).

Iha fim de semana (13-14 Setembrtu tinan 2025), esplalla informasaun kona-ba oferta husi BNCTL no BNCTL (https://www.facebook.com/share/1ZcLwqKT3m/) fo klarifikasaun katak informasaun ne’e falsu, maibé extrañu mak maske entidade ne’e klrafika katak, falsu, maibé kontinua partilla informasaun ne’e husi WhatsApp husi ida ba ida-seluk.
Iha tipu informasaun falsa barak ne’ ebé alvu ne’e ba instituisaun estadu sira no bele entende katak, situasaun ne’e sériu duni atu fó atensaun husi aprosimasaun legál no edukasaun literásia no tuir mai hakrak komplika provas balun ne’ebé alvu atake ne’ e mak instituisaun públika.

Iha informasaun balun lansa husi Iresponsável balun mos lansa informasuan falsa, liu-husi manipulasaun ba notísia husi Ajénsia Tatoli (https://www.facebook.com/search/top/?q=tatoli%20hoax) no provadu katak, ajénsia estatal ne’ e la iha notisia ne’ ebé hanesan ho saida mak ema irresponsável lansa.

Foin lalalis ne e, informasaun orijinál husi GMNTV ho titlu: Governu halo akodu ho Universidade Katólika Timorense ba programa formasaun professor lingua portugueza ne’ebé diferente ho UNTL (https://www.youtube.com/watch?v=fAWpYJsAqf4) , no ikus mai iha individu balun screenshoot ho edita ninia titlu hanesan: MESKK ameasa tka UNPAZ, wahira reitor orgniza demostrasaun (hasoru Parlamentu Nasionál, relasiona ho politika sosa kareta foun) no informasaun ne’e ikus mai dezmente mos husi pájina husi Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (https://www.facebook.com/share/p/16yoi4skBC/)

Antes informasaun ne’e klarifika husi Ministériu Superior Siénsia no Kultura, informasaun ne’e fahe ona dala barak, atus ba atus até rihun ba rihun husi Facebook no WhatsApp no ema barak ne’ebé mak konsumu informasaun falsa ne’e balun kondena, maske seidauk verifikadu.
Iha fulan Setembru tinan 2025 nia laran duni, viral mos informasaun falsa kona-ba eskema rekrutamentu husi Timor Port no antes informasaun ne’e Autoridade Portu Tibar fó klarifikasaun (https://www.facebook.com/share/p/1CyJbzb5D6/) , ema barak mak partilla ona husi media sosiál no ema barak mak possivelmente tama iha linke ne’e no fiar ba informasaun ne’ebé antes ne’e partilla.

Iha fulan Abril tinan 2025, espalla mos mos informasaun ne’ebé espalla kona-ba medida polisial hodi taka estrada públika sira relasiona ho falesimentu Santo Padre Papa Francisco (https://www.facebook.com/share/p/19Y6DBdfW6/) no informasaun ne’e PNTL klarifika iha programa Tatoli klarifika (https://www.facebook.com/TATOLI.IP/videos/2723525954506873/?rdid=ojindBNa7SHgTT4A#) no iha fulan Juñu tinan 2025 kona-ba rekrutamentu ba kadetes foun (https://www.facebook.com/share/p/1AxxjUkBL5/ ).

Iha fulan Maio tinan 2025, espallla mos hoax kona-ba medida husi Empreza Eletresidade Timor-Leste EDTL, E.P. atu hamate ahi iha àrea balun iha Dili no entidade estatal ne’ e rasik dezmente avizu ne’ e (https://www.facebook.com/share/p/1JJzhPJCNa/).

- Risku loke linke ne’ebé sita iha hoax
Artigu ida ne’e fó narativa ida oinsá Hoax ne’e hanesan diabu ne’ebé koko ema nia fiar ba lialos, ho fundamentu katak, ema nia fiar ba lia los ne’e kada vez nakdoko no ema barak mak fiar ba informasaun ne’ebe mai uluk, maske informasaun ne’e konfirma katak, falsa.
Dala ruma iha partilla ba informasaun hanesan sita iha leten ne’e hanesan buat bai-bain ida, ema gosta fahe, maibé la hatene nia risku no tuir mai hakarak partilla sumáriu ruma kona-ba riksu waihira ita loke linke kona-ba eskema rekrutamentu, bolsa estudu ka prezente ruma husi portal ne’ebé la kredível hanesan sita husi liputan6.com:[4]
- Infesaun Malware – waihira ita tama linke, outmatikamente iha baixa ona (download) malware no spyware no ikus mai ita nia telemovel infetadu ho virus, bele ema naok ita nia dadus ka hare hela ita nia atividade online.
- Na’ok dadus privadu – malware no spyware hanesan dalan neebé autor ba espala informasaun naok dadus privadu, tanba dala ruma ida tama iha linke sira, husu ita atu priense dadus pessoal, hanesan naran, identidade no email, no waihira dadus ne e too iha autor bele uza sala hodi naok dadus ka halo manipulasaun.
- Perda asesu ba konta – waihira ema iha dadus privadu ita nia, bele tama iha smartphone, ninia risku mak bele halakon asesu ba konta imortante sira hanesan media sosial,email ka mobile banking no bele mosasesu ba transaksaun finanseiru.
- Lakon finanseira waihira ema konsege naok ona ita nia dadus bankaria, konserteza ema assesu ona ita-nia konta bankaria, ho teknolojia neebe avansadu, autor krime sibernetiku sira bele naok mos osan iha konta laran no susar atu rekupera.
Husi perigu ne’e, utilizador rede sosial no telemove presiza atensaun no labele share arbiru ka tama linke ne’ebé ema irresponsável sira partillla exemplu husi kompilasaun iha leten. Existe tipu informasaun falsa barak ne’ebé públiku konsumu no fiár ba informasuan husi fontes informasaun ne’ebé la klaru no antes entidade ka individu ida klarfika katak, informasaun ne’e falsa, ema barak mak konsumu ona no até dala ruma, informasaun ne’e klarifika ona, ema balun kontinua partilla informasau falsa ne’e.
Hoax perigu ba sosiedade no hanesan “diabu ne’ebé koko ema nia fiar ba lia los” no Mardjianto et. al, (2022) halo explanasaun ida kona-ba hoax ninia implikasaun husi dimensaun sira tuir ma:
- Hoax ne’e bele afeta ba direitus hamanus, hanesan Liberdade pesnamentu, expressaun, direitu privasidade, direitu sosiál, direitu politiku politiku no sasukat ne’e bazeia ba estudu husi European Parliament, ―The Impact of Disinformation on Democratic Processes and Human Rights in The World.
- Hoax bele estraga demokrasia no hoax hafraku instituisaun demokrátika no hamonu kredibilidade instituisaun sira.
- Hoax estraga no rejudika informasaun ne’ebé potensialmente rezulta estrafus ba individu no sosiedade no mos bele fó ameasa ba ema nia vida, tanba ne’e importante la fiar ba hoax.
- hoax ne’e bele metin iha ema nia neon no susar atu haluha, maske depois sira deskobre ona katak, informasaun ne’e sala.
Husi perigu sira ne’e importante duni atu individu ida, utente rede sosiál la bele fasilmente fiar ba informasuan ida no karik hetan informasaun ruma, importante duni verifika ninia verasidade, uza tools apropriadu hodi verifika (fact checking) antes hatutan ba ema seluk no mos fahe ba plataforma media sosial seluk.
D. TANE VALÓR ÉTIKU IHA UZU REDE SOSIÁL
Husi prespetiva étika iha media sosiál, presiza envolve komponente tolu ne’ebé importante mak hanesan étika, rede sosial no komunikasaun ne’ebé kada ida iha ninia funsaun keta-ketak, maibé iha interligasaun ba-malu. Buat ne’ebé mak defini ema ida nia personalidade ida atu komporta a’at ka di’ak iha konvivénsia diária mak étika “ethos” no sai hanesan padraun moris ema ida nian, tanba kompoin ona komponente sira kona-ba obrigasaun, direitu no dever sira husi individu nian iha sosiedade nia le’et.
Iha prosesu konvivénsia moris humanu nian, envolve komunikasaun ne’ebé tuir Effendy (2017) ne’ebé sita husi Ginting, et. al. (2021) katak, prosesu komunikasaun ne’e ninia objetivu atu, tatoli informasaun “to inform”, eduka “to educate”, diverte “to entertain” no influénsia “to influence” no husi prosesu komunikasaun ne’e ninia funsaun tuir Effendy mak ba mudansa sira hanesan atitude, opiniaun, komportamentu no sosiál.
Media sosil tuir Yulistiyono (2021), hanesan feramenta ne’ebé mak uza husi utente ida iha relasionamentu sosiál, inklui efeitu husi relasionamentu sosiál ne’e iha mundu virtuál. Prosesu komunikasaun ho via rede sosial iha ninia vantajen mak ema bele buka belun liu husi facebook, instagram, telegram, WhatsApp no LinkedIn no husi prosesu sira ne’e konserteza la’os buat di’ak de’it mak mosu, maibé iha buat barak ne’ebé dala ruma prejudika ema ida nia personalidade no iha kontestu utilizasaun ba plataforma ne’e mak ezige duni kestaun étiku, atu ema ida bele uza ferramenta ne’ebé lori ordem sosiál foun ba sosiedade ne’ebé kada vez lori proximidade, maske ho distánsia jeográfika no halo sosiedade ida ne’e sai dinámiku liu-tan, liu-husi media sosiál ne’ebé kompostu husi redes social ka social networking (Facebook, LinkedIn, Threads), media sharing networks (Instagram, YouTube, TikTok no Pintrest), Discussiion Forums, Social Blogging Neworks (Tumbrl, Medium no WordPress) Social Audio Networks, Live Stream Social Media (Instagram live, TikTok Live, YouTube Live), aplikasaun mídia (WhatsApp, Telegrama, Facebook Messanger).
Iha etika komunikasaun liu-liu iha rede sosiál tuir Mujahiddin & Harahap (2014) ne’ebé sita husi Ginting et, al. (2021) katak, aspetu ne’ebé mak presiza fó atensaun maka’as mak, labele fó ka fahe informasaun privada exageradamente, halo komunikasaun ho forma edukada no fó opiniaun bazeia ba faktus. Komponente tolu ne’e sai hanesan alarme no barreira ida ba individu ida waihira utiliza rede sosial, tanba husi prosesu ne’e tulun utilizadór ida hodi halo filtrajen ba informasaun sira antes partilla ka fiar ba informasaun ida no mós importante duni atu utilizadór ida buka atu kompriende normas no regras kona-ba utilizasaun redes sosiál.
Kada instituisaun presijiada sira iha mundu, iha Guide Lines kona-ba utilizasaun rede sosiál ba ninia funsionáriu sira hanesan UN Volunters[5], Sekretariadu ONU[6] no iha artigu ne’e hakarak sita Guidelines husi Tennessee State University husi Estadus Unidus Amérika[7] no iha lejislasaun Indonézia nian kona Informasaun dan Transkasaun Elektrónika ne’ebé sirta kona-ba komponente sira hanesan habelar informasaun ne’ebé la merese, hoax, diskursu odiu no foti dadus ema seluk. Utente media sosial ne’ebé mak di’ak presiza kuidadu partila exajeradamente informasaun pessoal, kuidadu iha uzu linguajen no uza ida ne’ebé apropriadu hodi evita dezentendimentu iha media sosiál, prevene habelar diskriminasaun bazeia ba suku, ras, relijiaun no klase, verifika validade husi informasaun ida no respeita ema seluk nia obra.[8] Waihira uza ho konsiénsia rede sosiál, liu-liu iha verifikasaun ba informasaun ida ho nia fontes informasaun, antes gosta no partilla, hanesan kontribuisaun importante ida iha kombate disinformasaun, misinformasan
Ita assiste lor-loron propagasaun hoax ninia rapidez ne’e lalais liu transporte ida, assiste fenómenu kona-ba auto revelasaun iha rede sosiál, doxing, plágio, hate speech no bully, [9] ne’ebé sosiedade ida ne’e asiste lor-loron no fenómenu kona-ba invazaun husi misinformasaun hanesan situasaun kruxiál ne’ebé mundu hasoru, ema barak labele trava evolusaun ne’e, maibé importante atu ema ida-idak, sai prudente no neon badaen, hodi lida problema ne’e, hau, o, imi no sosiedade hasoru iha kontestu agora.
Husi gravidade problema ne’ebé sosiedade ida-ne’e hasoru, hakarak fó hanoin balun ne’ebé mak dala-ruma importante atu konsidera, liu-liu postajen sira iha rede sosiál hanesan tuir mai ne’e:
- Waihira ema ruma lekar demais ninia informasaun privada, ema seluk sei aumenta, habo’ot tan no informasaun ne’e ema seluk sei inventa no waihira ida ne’ebé mak publika hanoin atu rekupera danu ne’ebé nia sofre tan publikasaun ne’e, susar atu rekupera.
- Imajina iha progressaun ruma, autor ba publikasaun iha futuru nia sai figura publika ruma, digital record permite atu halo atake personal husi nia rival no situasaun ne’e defisil atu nega.
- Ema ida waihira komenta ema ruma nia postajen presiza ho étiku, obedese ba valór sira ne’ebé sosiedade opta, se hatudu respeitu ba ema, mak ema seluk sei halo buat ne’ebé hanesan.
- Labele share naran de’it informasaun sira, presiza verifika informasaun neé falsu ka kredivel liu husi tools apropriadu sira, antes like no share, atu utente rede sosial labele sai konsumidor no promotor ba informasaun falsa.
- Waihira simu info ruma labele fiar kedas “tolan tomak” maibé verifika nia verasidade husi informasaun ne’e, tanba dala-ruma informasaun ne’ebé simu ne’e la los.
- Respeita nafatin dignidade humana, evita postajen ka partilla informasaun kona-ba hate speech, hoax, doxing no imajen seluk ne’ebé prejudika ema ka entidade seluk nia
- Hatoman-an fiar de’it ba informasaun husi portal kredível, hodi koko verifika video, audio, foto no textu ne’ebé ita simu, uza feramenta aproriadu sira.
Hoax ne’e dala ida-tan, difísil tebes atu trava, nia iha sorin-sorin, nia nakfilak-an hanesan diabu ne’ebé babeur ma nia fiar ba lia los, dala-ruma halo ema difísil atu fiar ba lia los, iha ne’e mak forsa husi hoax no ba prevensaun ka kombate hoax ne’e bele liu husi dimenesaun tolu, normas legais (autoridade), kampaña ba literasia dijitál, kapasidade ema ida hodi taes “filtra” informasaun ida antes fiar no utilizadór ida nia prudénsia ba ekipamentu ne’ebé mak uza ba finalidade ida.
E. Konkluzaun
Teknolojia ne’ebé ita uza dala barak hafásil ita-nia servisu, maibé sikun seluk mos sai lori preokupasaun barak, liu-liu misinformasaun, disinformasaun no mal informasaun ne’ebé dala-barak ema fiar liu lia bosok duké lia los ka post-truth katak, situasaun ne’ebé mak ser faktus objetiva ladun influensiadu iha formasaun opiniaun públika kompara ho konviksaun pessoál no ida ne’e iha relasaun fluxu informasaun ne’ebé mak maka’as, emosaun halakon faktus no sensasaun interessante liu duké essensia.
Informasaun ida (konteúdu fabrikadu) mosu iha grupu whatsaap ka ema ruma publika iha rede sosiál ne’ebé tetendensialmente atake ema seluk, instituisaun ka grupu ida maske seidauk los, maibé fasilmente habelar lalais liu, difísil atu trava ninia propagasaun, konta minutus de’it ema barak mak, lalais liu velosidade transporte, utente plataforma gosta “like” partilla “share” dala barak, atus ba atus até rihun ba rihun, maske saida mak virál hela ka konsumu hela dala-ruma absolutamente falsu.
Utente media sosial ne’ebé mak di’ak presiza kuidadu partila exajeradamente informasaun pessoal, kuidadu iha uzu linguajen no uza ida ne’ebé apropriadu hodi evita dezentendimentu iha media sosiál, prevene habelar diskriminasaun bazeia ba suku, ras, relijiaun no klase, verifika validade husi informasaun ida no respeita ema seluk nia obra.
Hoax ne’e dala ida-tan, difísil tebes atu trava, nia iha sorin-sorin, nia nakfilak-an hanesan diabu ne’ebé babeur ma nia fiar ba lia los, dala-ruma halo ema difísil atu fiar ba lia los, iha ne’e mak forsa husi hoax no ba prevensaun ka kombate hoax ne’e bele liu husi dimenesaun tolu, normas legais (autoridade), kampaña ba literasia dijitál, kapasidade ema ida hodi taes “filtra” informasaun ida antes fiar no utilizadór ida nia prudénsia ba ekipamentu ne’ebé mak uza ba finalidade ida.
F. REFERÉNSIA
-
- Ginting, R. at, al., (2021), Etika Komunikasi dalam Media Sosial: saring sebelum sharing, Penerbit Insania, Jawa Barat.
- Mardjianto et. al, (2022) Modul Literasi Digital untuk Perguruan Tinggi, Aliansi Jurnalis Indepeden – AJI, Jakarta
- Taufik, C.M.& Suryana, N. ( 2022), Media, Kebenaran dan Post Truth, Widina, Jawa Barat.
- Datareportal (2025), Digital 2025: Timor-Leste, disponível iha, https://datareportal.com/reports/digital-2025-timor-leste
- Rahmadhany, Safitiri & Irwansyah (2021), Fenomena Penyebaran Hoax dan Hate Speech pada Media Sosial, Jurnal Teknologi dan Informasi Bisnis ISSN : 2655-8238, Vol. 3 No.1 31Januari 2021, disponível iha https://doi.org/10.47233/jteksis.v3i1.182
- Arifin, N. F., & Fuad, A.J. (2020), Dampak Post-Truth di Media Sosial Jurnal Intelektual: Jurnal Pendidikan dan Studi Keislaman, Volume 10, Nomor 3, Desember 2020, disponível iha, https://ejournal.iai-tribakti.ac.id/index.php/intelektual/index
- UN Volunters (2018), Social Media Guinelines, disponivel iha, https://www.unv.org/sites/default/files/UNV%20Social%20Media%20Guidance_sept2018.pdf
- Dos Reis, A.S (2023), Netezen Sein kontrolu, haksoit liu valór etiku – husi hoax to’o fakar sai segredu pessoal, disonivel iha, https://tatoli.tl/2023/06/07/netizen-sein-kontrolu-haksoit-liu-valor-etiku-husi-hoax-too-fakar-sai-segredu-pesoal/
- Rokhayah, S. (2021), etika bermedia sosial, disponível iha, https://www.djkn.kemenkeu.go.id/kpknl-pekalongan/baca-artikel/14086/Etika-Bermedia-Sosial.html
- Yulianto, H.S. (2022), Pengertian Informasi beserta Jenis dan Fungsinya, disponivel iha, https://www.bola.com/ragam/read/5009047/pengertian-informasi-beserta-jenis-dan-fungsinya?page=4
- Tennessee State University, GUIDELINES FOR THE USE OF SOCIAL MEDIA, disponivel iha, https://www.tnstate.edu/socialmedia/documents/socialmediaguidelines.pdf
- Henny (2014), 4 Dampak Fatal Akibat Klik Link Palsu yang Harus Diwaspadai Pengguna Internet, disponível iha https://www.liputan6.com/tekno/read/5794255/4-dampak-fatal-akibat-klik-link-palsu-yang-harus-diwaspadai-pengguna-internet?page=2
- Badryah, S. Pengertian Hoaks: Sejarah, Jenis, Contoh, Penyebab dan Cara Menghindarinya, disponível iha, https://www.gramedia.com/literasi/pengertian-hoaks/?srsltid=AfmBOopgbPIhxuRU_0DJWU-a1yKE5SPc2etMdqGdyYNpMlOTlV4hRihH




