iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

PN aprova Akordu neen ba adezaun TL ba ASEAN

PN aprova Akordu neen ba adezaun TL ba ASEAN

PN aprova akordu ba adezaun TL ba ASEAN. Foto/Nelson de Sousa

DILI, 30 Setembru 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN) aprova ona Akordu neen ba adezaun Timor-Leste (TL) ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

Akordu sira ne’e mak Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, siglá inglés); Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN ho ninia Protokolu Modifikadu; Akordu kona-ba Previléjiu no Imunidade ASEAN; Akordu Protokolu Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Litíjiu; Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tránzitu Merkadória no ninia Protokolu sia; no Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Liberazisaun Totál Servisu Pasajeiru no ninia Kuadru Protokolu.

Kona-ba Akordu ba Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu ASEAN ne’e estabelese baze jurídika no institusionál nesesária ba mobilizasaun, jestaun no aplikasaun rekursu destinadu ba finansiamentu programa no projetu kooperasaun rejionál.

País nia adezaun ba instrumentu ne’e asegura ninia elejibilidade hodi benefísia finansiamentu proveniente ASEAN no permite ninia partisipasaun iha prosesu planeamentu, avaliasaun no ezekusaun programa finansiada husi fundu.

Ba Akordu Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN ho ninia Protokolu Modifikadu mak Sekretariadu ASEAN ho sede iha Jakarta, Indonézia, konstitui prinsipál órgaun administrativu organizasaun responsavel ba koordenasaun no implementasaun desizaun órgaun ASEAN ba jestaun programa rejionál no promosaun koezaun entre Estadu-membru. Akordu ne’e ho ninia Protokolu define estrutura, funsionamentu no atribuisaun.

Sobre Akordu kona-ba Previléjiu no Imunidade ASEAN, tuir temi iha artigu 3 Karta ASEAN, rekoñese ASEAN natureza organizasaun intergovernamentál ho personalidade jurídika. No artigu 17, 18, 19 konfere própria ASEAN ba ninia Sekretáriu-Jerál, pesoál sekretariadu, reprezentante permanente Estadu-membru hanesan funsionáriu iha misaun, previléjiu no imunidade nesesária ba ezersísiu independente no efikásia respetiva funsaun iha territóriu Estadu-membru.

Ba Protokolu Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Litíjiu ne’e adota iha Phnom Penh, Kamboja, iha 2 Abríl 2012, estabelese prosedimentu formál ba rezolusaun konflitu ba rezolusaun pasífika letíjiu entre Estadu-membru relativu ba interpretasaun ou aplikasaun Karta ASEAN no instrumentu jurídiku seluk organizasaun.

Relasiona ho Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tránzitu Merkadória no ninia Protokolu, akordu ne’e konklui iha 1998, estabelese rejime jurídiku uniforme no armonizasaun ba tránzitu terrestre internasionál merkadória entre Estadu-membru sira.

Mediante adosaun Protokolu sia kona-ba rota dezignada, postu fronteira, rekizitu tékniku veíkulu, seguru obrigatóriu, medida sanitária no fitosanitária, transporte ferroviáriu no transporte merkadória perigoza.

Adezaun ba Akordu ho nia Protokolu ne’e permite integrasaun país iha ekonómiku no lojístiku rejionál, fasilita komérsiu redús kustu operasionál, promove investimentu iha infraestrutura transporte no reforsa konetividade terrestre no asesu merkadu rejionál.

Ikus mak Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Liberazisaun Totál Servisu Pasajeiru no ninia Kuadru Protokolu ne’e asina ona iha 2010, estabelese rejime jurídiku vinkulativu ba liberalizasaun servisu aéreu regulár pasajeiru entre Estadu-membru.

Ho konsensaun direitu datoluk, dahaat no dalimak liberdade entre sidade dezignada, komplementu ba Protokolu haat disiplina ba direitu ne’e no operasaun code-share no co-terminalização iha rota internasionál no la ho sabotajen.

Konsidera aviasaun sivíl setór estratéjiku ba dezenvolvimentu ekonómiku no ba mobilidade sidadaun, konstitui pilár sentrál integrasaun rejionál iha espasu ASEAN.

Notísia relevante: PN aprova adezaun TL kona-ba Akordu Turizmu, Servisu Aéreu no Protokolu AHTN

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!