DILI, 20 Outubru 2025 (TATOLI)—Organizasaun Naun Governamentál (NGO) La’o Hamutuk rekomenda ba Govern, iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 tau prioridade ba problema estruturál sira.
“Ami husu Governu tenke tau prioridade ba problema estrututál sira ne’e mak hanesan má nutrisaun, ki’ak devisiénsia ba ai-han ka seguransa ba ai-han, dependénsia ba importasaun, saúde, edukasaun, agrikultura, turizmu no seluk tan,” Peskizadora NGO La’o Hamutuk, Marta da Silva hateten ba Ajénsia TATOLI, iha ninia knaar fatin, Segunda ne’e.
Nia nota, Proposta Orsamentu 2026 kontinua domina husi Fundu Petrolíferu (85%) tanba Governu foti Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) liu dala-tolu ba orsamentu ida-ne’e. Nune’e.
“Orsamentu ida-ne’e la kontinua sai oportunidade di’ak atu rezolve problema sosiál ne’ebé mak Timor-Leste enfrenta hela,” Peskizadór akresenta.
Notísia relevante : Proposta OJE 2026: Kontinua prioriza programa protesaun sosiál
Iha sorin seluk, reseita doméstika ne’ebé Governu rekolla seidauk sufisiente atu kobre despeza Estadu.
Saldu tezouru no saldu iha Rejiau Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) nu’udar transferénsia antes ne’e rai hela, empréstimu sira sei selu fali iha futuru, apoiu doadór tun maka’as liu iha tinan pasadu, inklui mákina Estadu ne’ebé boot liu, tanba ne’e susar atu halo redusaun.
“Entaun ami hanoin problema hirak ne’e, OJE tinan oin ne’e bele rezolve maibé aumezmu tempu nia la sai oportunidade atu rezolve problema hirak ne’e tanba iha setór esensiál sira hanesan edukasaun, saúde, bee no saneamentu inklui agrikultura, estrada rurál sira ne’ebé atu apoiu povu nia ekonomia sira ne’e hotu hetan de’it 18% husi totál OJE 2026 nian,” nia fundamenta.
La’o Hamutuk konsidera, ho alokasaun orsamentu ne’ebé iha, Governu kontinua la fó prioridade ba setór esensiál sira inklui ignora mós konsultasaun sidadania ne’ebé Ministériu Finansa rasik halo iha ámbitu orsamentu.
“Ami-nia rekomendasaun sira ne’e mak Governu presiza halo ezersísiu atu identifika prioridade hodi responde problema sosiál inklui mós ami husu ko’a gastu la nesesáriu sira, despeza la nesesáriu, subsídiu sira ba E.P no I.P ne’ebé la kontribui reseita, nune’e ita tenke gasta osan ho efisiénsia no efikásia hodi responde ba problema sosiál,” Marta argumenta.
Nia dehan, haree ba Fundu Petrolíferu ne’ebé menus, Governu tenke tau importánsia ba setór produtivu sira nune’e iha futuru bele kontribui fali reseita ba Estadu.
“Osan naton ne’ebé iha investe ba setór produtivu sira bele ajuda ekonomia no bele buka rekursu seluk tan. Ami-nia rekomendasaun Governu seidauk masimiza oportunidade ne’ebé ita iha hodi bele asegura kustu operasaun no manutensaun, durante ne’e Governu fó de’it maibé la hetan fali refornu ne’ebé bele asegura sustentabilidade finansa públiku ka Estadu nia futuru,” Peskizadór tenik.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina




