DILI, 23 Outubru 2025 (TATOLI)–Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu Korea International Cooperation Agency (KOICA), Kinta ne’e, diskute projetu dezenvolvimentu desportu ba labarik ho objetivu haree sustentabilidade futeból iha futuru.
Diretór Jerál Desportu MJDAK, João Rodrigues hateten prosesu kooperasaun entre KOICA ho Governu liuhosi MJDAK hahú halo aprosimasaun iha tinan 2018 no tinan 2022 hahú implementa projetu hanesan konstrusaun kampu futeból haat iha Bekora, Kampu Bintang iha Bidau, Kampu iha Kampung Alor no kampu iha Komoro.
“La’ós konstrui no hadi’a de’it kampu, maibé sira mos fó atu ita organiza, jere kampu sira-ne’ebé mensionadu,” Diretór Jerál Desportu MJDAK hateten iha Otél Novo Turismo, Lesidere.

desportu ba labarik. Imajen espesiál
Rodrigues argumenta ho projetu ne’ebé iha, Governu hamutuk ho KOICA halo parseria ho autoridade suku no asosiasaun futeból hodi kapasita labarik sira iha área dezenvolvimentu futeból iha Timor-Leste.
Nia husu atu kooperasaun entre instituisaun hirak-ne’e kontinua mantein nune’e bele hametin serbisu hamutuk no futeból bele iha ninia sustentabilidade.
Iha fatin hanesan, Deputy Director KOICA, Sunghwan Jang, esplika KOICA konsidera labarik iha Timor-Leste nu’udár poténsia no desportu futeból mak dalan atu dezenvolve labarik sira nune’e esperansa husi implementasaun projetu referidu mak bele iha sustentabilidade ba labarik iha futuru.
“Ita presiza hamutuk atu dezenvolve labarik iha Timor-Leste no bele fó benefísiu ba ema hotu husi projetu ne’ebé implementa ona,” Sunghwan Jang hateten.
KOICA oferese apoia iha área futeból ho objetivu hakarak dezenvolve umanu no integrasaun sosiál entre foin-sa’e sira, iha-ne’ebé foku ba rezultadu prinsipál tolu hanesan fornese formasaun espesiál ba treinadór sira, promove kontinuasaun partisipasaun juventude iha desportu no promove formasaun lideransa foin-sa’e sira.
Projetu referidu implementa durante tinan-tolu (2022 to’o 2025) hanesan fornese desportu ba foin-sa’e sira kompostu hadi’a fasilidade desportu no formasaun lideransa, hasa’e koñesimentu kona-ba direitu labarik inklui seguransa ba labarik.
Entretantu, tuir dadus, durante tinan tolu, projetu prinsipál mak atividade akademia juvenil husi tinan 11 to’o 16 liuhosi treinu estruturadu ne’ebé hetan partisipasaun labarik hamutuk 1.956 no treinadór lokál ne’ebé tuir formasaun hodi hetan sertifikadu hamutuk 144.
Jornalista: Natalino Belo
Editór: Xisto Freitas da Piedade




