iklan

EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

Adere ba ASEAN: Mellora edukasaun hodi enfrenta komunidade ASEAN

Adere ba ASEAN: Mellora edukasaun hodi enfrenta komunidade ASEAN

Timor-Leste adere ba ASEAN. Imajen espesiál

DILI, 23 Outubru 2025 (TATOLI)—Timor-Leste ofisialmente sei sai nu’udár membru ba da-11 husi Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN-sigla ingleza) iha loron 26 Outubru 2025.

Timor-Leste nia prosesu adezaun nu’udár membru ba ASEAN sei hahú ho serimónia entrega instrumentu adezaun ba ONU husi Timor-Leste ba ASEAN iha Reuniaun Ministru Negósiu Estranjeiru ASEAN nian iha 25 Outubru 2025.

Nune’e, iha Sábadu, 25 Outubru 2025, sei hala’o serimónia asinatura hodi deklara Timor-Leste nia aseitasaun nu’udár Estadu-membru ASEAN nian. Ho asina deklarasaun ne’e, ASEAN sei habelar ba nasaun membru.

Vise-Reitór I Asuntu Akadémiku Institutu Superiór Kristál (ISC-sigla portugeza), Jacinto de Oliveira Junior hateten Timor-Leste bainhira adere ba ASEAN Governu tenke preparadu hasoru komunidade ASEAN tanba era dijitalizasaun buat hotu liuhusi merkadu online.

“Parte akadémika nian ne’ebé Timor-Leste atu adere ba ASEAN ne’e kontribuisaun ida importante liu mak edukasaun, oinsá mak forma ema profisionál, kapasidade no ho koñesimentu ne’ebé aas. Tanba bainhira atu hasoru komunidade ASEAN, komunidade ne’ebé avansadu liu no preparadu nune’e bele kompetisaun,” nia dehan ba TATOLI iha resintu MSSI, Kaikoli, Dili, Kinta ne’e.

Jacinto hatutan atu adere ba ASEAN ne’e presiza komponente edukasaun tanba muda transforma dezenvolvimentu ida-ne’e tenke liuhosi edukasaun.

“Ami hanesan ema akadémika ami prepara estudante atu iha kapasidade ne’ebé útil no fó benefísiu ba ema barak ho kualidade, nune’e bele kompete merkadu,” nia akresenta.

Nia dehan agora era ida-ne’ebé teknolojia automatikamente buat hotu dijitalizasaun entaun hakarak tenke halo adaptasaun tanba ohin loron merkadu online, informasaun hotu-hotu liuhusi sistema online.

“Agora ita atu adapta hodi labele lakon ho maluk sira-ne’ebé iha ASEAN nia laran. Ha’u espera katak ita-nia Governu no populasaun tomak preparadu no Governu tenke iha preparasaun nune’e bele halo kompetisaun ba merkadu ASEAN ne’ebé sei nakloke ba ema hotu maibé ema ne’ebé mak tenke ho espíritu kompetititvu ne’ebé aas,” nia haklaken.

Estudante hosi Universidade de Dili (UNDIL), Joel Arlindo da Silva Monteiro hateten presiza dezenvolve polítika ekonomia, sosiál no kultura.

Estudante hosi Universidade de Dili (UNDIL), Joel Arlindo da Silva Monteiro. Imajen TATOLI/Osória Marques

“Ha’u-nia perspetiva Timor-Leste adere ba ASEAN mak hanesan oportunidade ida atu dezenvolve ekonomia, polítika, sosiál no kultura nian. Tanba kuandu sai membru ASEAN sei ajuda Timor-Leste atu atrai investimentu estranjeiru, estimula ekonomia sira, fasilita komersiu no turizmu, dezenvolve rekursu umanu no promove estabilidade rejionál,” nia hateten.

Adapta ba ASEAN

Timor-Leste presiza adapta iha área sira hanesan: (1) Ekonomia: Implementa reforma ekonómika, dezenvolve infraestrutura, no promove komersiu. (2) Polítika: Konsolida demokrásia, promove estabilidade polítika, no hametin relasaun ho nasaun seluk. (3) Sosiál-Kultura: Promove no halo diversifikasaun kulturál, dezenvolve edukasaun, no proteje ambiente. (4) Legál: Adapta lei sira atu konforma ho regulamentu ba esforsu sira-ne’ebé Governu Timor-Leste halo hodi promove Timor-Leste bele sai membru ASEAN.

Nune’e mós, Estudante UNDIL, Sanzinha Filomena Mariz husu Governu atu tau importánsia ba setór edukasaun, agrikultura, turizmu no infraestrutura rai-laran.

, Estudante UNDIL, Sanzinha Filomena Mariz. Imajen TATOLI/Osória Marques

“Ita atu adere ona ASEAN tenke tau importánsia setór produtivu sira no presiza halo investimentu liuliu ba ekonomia hodi kompete merkadu,” nia dehan.

Iha sorin seluk, Estudante hosi Departamentu Komunikasaun Sosiál, Fakuldade Siénsia Sosiál (FCS) UNTL, Jacinto Freitas sente orgullu sai komunidade ASEAN maibé Governu tenke tau importánsia ba edukasaun.

“Ha’u hanesan estudante komunikasaun sosiál sente orgullu bainhira ita adere ba ASEAN maibé ita mós tenke preparadu eintermu edukasaun para oinsá ita bele kompete entre ema ASEAN,” nia tenik.

Nia dehan adere ba ASEAN haree fásil maibé iha mós difísil tanba realidade edukasaun iha Timor-Leste seidauk iha kualidade tanba manorin seidauk sufisiente iha eskola sira territóriu.

“Edukasaun ne’e importante liu setór sira seluk tanba liuhusi edukasaun mak transforma ema sai kualidade iha koñesimentu, kapasidade ne’ebé aas no tenke profisionál labele mistura polítika. Espera Governu ida-ne’e bele iha polítika própria ida oinsá bele mellora no prepara rekursu ne’ebé kualidade hodi kompete iha merkadu ASEAN,” nia esplika.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!