VIKEKE, 26 Outubru 2025 (TATOLI)—Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál (CCLN-sigla portugeza) Munisípiu Vikeke, Adriano Câmara ‘Lentil’, hateten mehi líder rezisténsia sira atu adere ba Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) dezde 1974 la saugati no mehi ida-ne’e konkretiza ona liuhusi Simeira ASEAN ba da-47 iha Malázia, 26 Outubru 2026.
“Ita-nia luta tinan 24 la saugati. Ohin ita marka tan istória foun ida ba adezaun ASEAN. Ida-ne’e sai hanesan oportunidade di’ak ba ita Timor-Leste. Nu’udár veteranu, sakrifísiu ne’ebé halo ona hahú husi 1974 to’o mai iha liña frente klandestina, frente armada no frente diplomátika kala la saugati,” Lentil ba TATOLI iha Postu Vikeke Vila, Domingu ne’e, hafoin selebra adezaun TL ba ASEAN hamutuk ho Autoridade Munisípiu Vikeke.

Tuir nia adezaun ba ASEAN ne’e importante ba Timor-Leste tanba Timor-Leste nu’udár nasaun ki’ik ida -ne’ebé foin moris, maibé konsege sai membru ASEAN ne’ebé deklara ofisiál iha nasaun Malázia.
“Importante ba ita Timor-Leste tanba ita nu’udár nasaun ida labele mesak. Ita presiza envolve iha rejiaun aziátika. Ita envolve ASEAN tanba ita-nia líder nasionál sira hotu nia kapasidade no esforsu hamutuk ho povu,” nia haktuir.
Lentil husu estudante Vikeke-Oan sira tenke prepara aan hodi sai matenek tanba Timor-Leste envolve ona iha ASEAN presiza rekursu umanu ne’ebé kualidade atu kompete ho membru ASEAN sira seluk.
Autoridade Vikeke selebra adezaun TL ba ASEAN
Autoridade Munisípiu Vikeke hamutuk ho populasun selebra adezaun Timor-Leste ba ASEAN iha resintu Autoridade Munisipál Vikeke.
Iha serimónia ne’e, Prezidente Autoridade Munisipál (PAM) Vikeke, Francisco C. S de Gonzaga Soares, haktuir Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN hanesan grasa Maromak no eroi sira-nian nune’e hamutuk selebra loron istóriku ida-ne’e.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/10/22/povu-vikeke-nia-lian-ba-adezaun-timor-leste-ba-asean/
“Ohin ita hamutuk hodi selebra loron istóriku adezaun Timor-Leste ba ASEAN. Iha momentu ida-ne’e mak prova katak Timor-Leste prontu simu simu establidade, unidade no dezenvolvimentu. ASEAN mak plataforma rejionál ida-ne’ebé hamutuk ho nasaun sira iha ASEAN hodi promove pás, unidade, establidade no dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál no kultura,” Francisco hateten iha ámbitu selebrasaun adezaun ASEAN.
Lider másimu Munisípiu Vikeke ne’e hatutan adezaun Timor-Leste ba ASEAN mak rezultadu husi esforsu povu Tmor-Leste liuhusi Governu hodi ba integrasaun rejionál no globál.
“Desizaun ba ASEAN la’ós rekoñesimentu diplomátiku de’it, maibé sai oportunidade boot ba Timor-Leste, atu promove dezenvolvimentu iha nivél lokál. Ezemplu, liuhusi ASEAN ita bele hadi’a ita-nia kapasidade téknika iha área agrikultura, edukasaun, turizmu no komérsiu. Ita bele aprende esperiénsia husi nasaun ASEAN iha área governasaun, inovasaun no sustenta ba ekonomia lokál,” nia subliña.
Nia hakarak hato’o agradesimentu ba lider sira tantu Prezidente Repúblika (PR), Primeiru Ministru (PM), membru Governu sira hahú husi Primeiru Governu to’o IX Governu no ekipa téknika diplomasia sira-ne’ebé halo ona esforsu tomak hodi aselera prosesu adezaun ba ASEAN.
Entretantu, Komadante Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisípiu Vikeke, Superintendente Polísia António Rego Fernandes subliña adezaun ba ASEAN hanesan grasa boot ba Timor-Leste, nune’e husu ba timoroan hotu hamutuk hodi asegura pilár seguransa tanba adere ona ba ASEAN ema barak mak sei mai Timor hanesan investidór, turista no trablladór.
Tuir observasaun jornalista TATOLI katak serimónia selebrasaun ne’e la’o hakmatek ne’ebé hahú iha tuku 17:30 Otl no serimónia ne’e hetan seguransa másima husi PNTL Munisípiu Vikeke. Iha serimónia ne’e, partisipante sira hatais hotu kamizola ASEAN ne’ebé hakerek together we rise.
Hafoin serimónia selebrasaun, kontinua konsertu muzikál husi Banda Múzika Alkatras hodi anima populasaun.
Serimónia referida partisipa husi admimistradór postu lima iha Vikeke, xefe suku, veteranu, diretór munisipál, diretór territoriá, relijiozu, estudante no populasaun Vikeke.
Jornalista: Vitorino Lopes da Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade





