OEKUSI, 10 Novembru 2025 (TATOLI) –Serbisu Saúde Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), segunda ohin, hala’o akampamentu saúde hodi teste triajen ka scraning masál no konsulta espesialidade ba moras hitu hanesan, moras lepra, moras kulit (dermatolojia), moras fuan (Kardiáku), tuberkuloze (TBC), matan (Okulár) no moras nehan (dentál), ba komunidade sira mai husi suku Bobometo, Usitasa’e no Usitaqueno iha estasaun igreja Oélbambai suku Usitasa’e sub-rejiaun Oésilo.
Diretora Diresaun Rejionál Serbisu Saúde Oekusi, Merita Marques Lafo, informa katak akampamentu ne’e nu’udar asaun patriotizmu hodi komemora loron nasionál juventude no loron akontesimentu Masakre Santa-Kruz 12 Novembru 1991, nune’e polítika serbisu saúde, hakarak hakbesik atendimentu saúde hodi hala’o tratamentu masál ba komunidade sira iha bairru, aldeia no suku sira.

“Objetivu husi programa akampamentu ne’e, ita hakarak lori atendimentu saúde ba povu, parte ida ita selebra loron nasionál juventude nian ho masakre Santa-Kruz, entaun ita-nia asaun ne’e la’ós ho ita-nia liafuan patriotizmu de’it maibé asaun ne’e ho ita-nia domin no ho ispiritu juventude nian, hanesan saúde ami hakarak hakbesik ba inan-aman sira, liu-liu fatin ne’ebé ladún asesu ba fasilidade saúde,” nia hateten iha ámbitu seremónia abertura hala’o iha igreja Oélbambai, ohin.
Diretora ne’e relata, atividade ne’e, serbisu saúde Oekusi konvida parsériu sira hotu, hanesan Misaun Lepra Timor-Leste (MLTL), Marie Stopes Internasionál (MSI-TL), espesialista no médiku jerál, no atividade scraning lahanesan, husi misaun lepra hala’o teste scraning ba komunidade sira, depois hala’o edukasaun sívika saúde nian, planeiamentu família responsabilidade husi MSI-TL no seluktan no mós konsulta espesialista nian hanesan problema matan no fuan inklui nehan.
“Maibé karik ida-ne’ebé presiza atu hetan atendimentu ba moras króniku sira balun, sei espesialista balun la mai, ita sei refere ba ospitál referál Oekusi, tanba akompamentu ne’e mós, integra programa integradu saúde nian hanesan TBC, nutrisaun tanba Oekusi mós afeta kazu má-nutrisaun liuliu labarik sira inklui adultu sira, entaun ita sei halo edukasaun sívika ba sira,” nia afirma.
Notísia relevante:RAEOA ajenda ona atividade prinsipál lima ba komemorasaun 12 Novembru
Padre Frezidor Yosep Java, nu’udar membru board Misaun Lepra Timor-Leste, konsidera atividade ne’e nu’udar momentu importante, ba ferik-katuas no joven sira, tanba jerasaun foun mak hatutan ba mehi aas ua’in sira-nia luta ne’ebé uluk funda, tanba scraning ne’e konsentra liu-liu idade minoridade sira ho intensaun atu hahú halo prevensaun ona, tanba jerasaun foun tenke saudavel.

“Ita selebra loron nasionál ne’e la’ós saudavel memória, nostaljia ba sira-ne’ebé liu ona, maibé ita hakarak mós espíritu hanesan patriotizmu fó an, hakarak kolabora no kontribui, ida-ne’e mós ba joven aban bairua nian, tanba atu kontribui ba prosesu dezenvolvimentu, saúde ne’e nu’udar rekursu importante, tanba saúde ne’e elementu ida, fundamnetál iha moris, nune’e bele sai kontribuisaun ida ba ita-nia nasaun, liuliu labarik sira-ne’ebé idade sei ki’ik, ita tenke hahú halo prevensaun atu prepara sira ba futuru,” nia hateten.
Reprezentante Jestór sub-rejiaun Oésilo, Mateus Colo, agradese ba serbisu saúde Oekusi tanba indika sub-rejiaun Oésilo atu hala’o atividade akampamentu saúde ba komunidade sira.
“Atividade ne’e, sei la’o loron tolu, ami espera serbisu saúde rejionál bele atende komunidade ho di’ak, ami agradese tanba bele tulun ona komunidade sira mai husi suku tolu, maibé ohin ita haree partisipasaun komunidade sira ladun, maibé ami espera aban to’o bairrua sei partisipa másimu tanba balun karik seidauk hetan informasaun,” nia orgullu.
Notísia relevante:Espíritu 12 Novembru inspira joven atu kontribui ba dezenvolvimentu país
Entretantu atividade akampamentu ne’e realiza durante loron tolu hahú segunda ohin 10 Novembru ho atividade sira halo scraning masál no konsulta espesialidade ba moras fuan, matan, nehan, lepra inklui TBC, no atividade ne’e sei ensera iha loron kuarta-feira 12 Novembru 2025 ho misa no kari ai-funan.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




