DILI, 03 Dezembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste halo kapasitasaun ba profisionál saúde sira kona-ba jestaun integrada moras dengue no moras sira seluk ne’ebé hada’et husi vetores.
“Sesaun nasionál ba preparasaun no kapasitasaun ne’ebé dedika ba jestaun integrada moras dengue no moras sira seluk ne’ebé hada’ et husi vetores, nune’e mós atu reforsa kompeténsia klinika esensiál ba resposta rápida no efikas ba akontesementu surtu,” Vise Ministru ba Fortalesimentu Saúde, Jose Magno, hateten iha nia diskursu bainhira partisipa iha workshop iha Hotel Novu Turizmu, ohin.
Workshop ne’ebé sei hala’o durante loron tolu hahú ohin to’o loron 05 Dezembru, reprezenta momentu estratéjiku hodi konsolida progresu sira-ne’ebé mak Timor-Leste alkansa ona iha setór saúde no simultaneamente, prepara sistema nasionál hodi enfrenta dezafiu emerjente relasiona ho moras infesioza ne’ebé transmite husi susuk.
“Ita oras ne’e iha etapa ida desizivu ba nia dezenvolvimentu saúde hanesan malária elimina ona, marka istórika ba ita-nia país no ba rejiaun tomak. Mezmu nune’e, eliminasaun la reprezenta rohan ba ameasa. Vijilánsia ba pós-eliminasaun agora sai prioridade ida absoluta, hodi evita reintrodusaun parasita malária. Paralelamente, ita kontinua hetan impaktu kresente ba dengue, agravadu ho fatór sira hanesan mudansa klimátika sira, urbanizasaun aseleradu no expansaun fatin moris susuk Aedes aegypti,” nia dehan.
Nia esplika, razaun sira-ne’e mak reforsu ba kapasidade téknika, kona-ba vijilânsia epidemiolójika no ba kapasidade resposta laos deit rekomendasaun téknika ida, maibé lós, nu’udar kompromisu firme.
“Governu ninia ba protesaun saúde ita-nia populasaun nian. Ohin, Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde reafirma nia kompromisiu ba konsolidasaun ba vijilánsia pós-eliminasaun malária nian. Reforsu ba preparasaun no resposta surtu dengue no moras sira seluk ne’ebé transmiti husi vetores. Implementasaun kona-ba abordajen integrada, multisetoriál ne’ebé sustenta ho evidênsia sientífika. Kapasitasaun ekipa munisipál sira-ne’ebé kompetente, kapazes atu deteta, investiga no intervein ho forma rápida no efikás perante kualker ameasa epidemiolójika,” nia dehan.
Nia hateten, kompromisu sira-ne’e sei bele alkansa nia rezultadu bainhira iha envolvimentu ativu parte hotu-hotu ninian nu’udar kliniku, tékniku ba vijilânsia, ajente komunitáriu, jestór, parseiru no desizore polítiku.
“Workshop ida-ne’e la’ós de’it formasaun téknika maibé nu’udar xamada ida ba ita hotu nia responsabilidade. Protesaun ita-nia populasaun sira hasoru dengue, malária no moras sira seluk ne’ebé transmite husi vetores la-depende apenas ba polítika no rekursu. Maibé kona-ba ita hotu nia determinasaun, dedikasaun no asaun koordenada. Ha’u iha konfiansa boot katak ho ita-boot sira-nia koñesimentu, empeñu no espíritu ba servisu. Ita sei bele, matein Timor-Leste livre husi malaria. Redús signifikativamente impaktu husi dengue, fortalese sistema saúde ida reziliente, preparadu atu responde ba kualker ameasa epidemiolójika,” nia hateten.
Iha fatin haesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur dehan workshop Jestaun Klínika kona-ba dengue no faze daruak husi sensibilizasaun nasionál kona-ba Estratéjia Integradu Kontrolu Moras Transmitidu husi Vetor ka International Vector-Borne Disease Conference (IVBDC).
“Iha inísiu, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia apresiasaun kle’an ba Ministeriu Saúde tanba ohin hamutuk ho ita. Ita-boot nia lideransa no kompromisu ne’ebé kontinua dudu ami hotu atu servisu hodi hametin Timor-Leste nia kapasidade atu prevene, deteta no responde ba moras ne’ebé hada’et husi vetor sira,” Arvind esplika.
Dengue sai nafatin ameasa globál boot ida-ne’ebé mak hamosu husi mudansa klimátika, urbanizasaun ne’ebé mak aumenta no movimentu populasaun ne’ebé mak lalais. Timor-Leste la sees husi risku hirak ne’e, nasaun ne’e hasoru ona aumentu rekorrente sira dengue nian, surtu sira chikungunya nian no kazu konfirmadu dahuluk Zika nian.
“Realidade sira-ne’e hatudu ho klaru tanbasá ita tenke foka ba jestaun klínika ho kualidade aas, diagnóstiku lalais no loos, asaun saúde públika ne’ebé lalais no desizivu. Hamutuk, buat sira-ne’e prevene komplikasaun sira no salva moris sira. Iha tinan hirak liu ba, OMS hetan priviléjiu atu fó apoiu ba Ministériu Saúde hodi hametin jestaun ba kazu dengue iha nivel hotu-hotu sistema saúde nian. Ha’u kontente tinan-tinan, ami fasilita ona formasaun atualizasaun nasionál ida-ne’ebé lidera husi peritu ida-ne’ebé importante liu iha mundu. Dr. Ashutosh Biswas, ninia orientasaun ajuda ona atu hadi’a triajen, klasifikasaun klínika, jestaun dengue grave no padronizasaun kuidadu iha Timor-Leste tomak,” nia dehan.
Workshop ne’e mós halo parte iha Timor-Leste nia vizaun ne’ebé luan liu atu sustenta ninia estatutu livre husi malária no hakat ba Kontrolu Moras Transmite husi Vetor Integradu (IVBDC) tomak.
“Hafoin sertifikasaun istóriku OMS nian livre hosi malária iha Jullu 2025, pasu tuir mai mak atu prevene re-estabelesimentu no atu adota abordajen sira ne’ebé integradu, efisiente no multisetoriál. Estratéjia IVBDC, ne’ebé dezenvolve hamutuk husi Ministériu Saúde ho apoiu tékniku maka’as husi OMS.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




