iklan

DILI, POLÍTIKA

Governu aprova alterasaun dahuluk ba estrutura orgánika MTK

Governu aprova alterasaun dahuluk ba estrutura orgánika MTK

Prezidente Konsellu Jerál Kabu Sub-mariñu Timor-Leste (CTL-EP) atuál Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 21 Janeiru 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, kuarta ne’e, aprova dekretu-lei ba alterasaun dahuluk Dekretu-Lei nú. 75/2023, 15 Setembru, kona-ba orgánika Ministériu Transporte no Komunikasaun nian.

“Ohin, ha’u lori dekretu-lei rua no dekretu Governu ida kona-ba dekretu-lei ba alterasaun dahuluk nú. 75/2003 ne’ebé mak regulariza estrutura orgánika ministériu no haree ba servisu interna ministériu nian,” Ministru Transporte Komunikasaun, Miguel Gonçalves Manetelu, informa ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.

Governante ne’e afirma katak ohin iha introdusaun nia hateten katak MTK ne’e foin mosu hanesan ministériu mesak iha mandatu Governu da-ualu, hafoin fila-an ba ministériu iha diresaun jerál ida-ne’ebé kaer responsabilidade ba asuntu rua hanesan transporte no komunikasaun.

“Entaun ho alterasaun dahuluk ne’e ha’u fahe tiha diresaun jerál ne’e sai ba rua katak diresaun jerál ida ba transporte no dirasaun ida ba komunikasaun, aleinde ne’e ita hamosu tan Gabinete rua mak Gabinete Asidente no Insidente Aeronariu, gabinete ne’e sei foka servisu ba asidente no insidente aviaun nian bazeia ba dekretu-lei ne’ebé estabelese iha AACTL no mós tanba rekomendasaun husi ICAO,” nia hateten.

Enkuantu, nia hatutan, gabinete ida fali foka liu ba área dijitalizasaun no seguransa sibernétika, entaun prosesu ne’e iha hela elaborasaun ho agência no ne’e la’ós foti kna’ar TIC Timor nian, maibé TIC téknikamente implementa servisu dijitalizasaun iha Governu, tanba gabinete ida-ne’e nu’udar nivel polítiku ne’ebé iha kooperasaun barak ho nasaun seluk nomós halo koordenasaun internál iha ita-nia rai-laran ho ministériu sira seluk liga ba seguransa sibernétika.

“Bainhira fahe Dirasaun Jerál rua ne’e sei hamosu tan Dirasaun Nasionál ida ho naran kabotajen, tanba hanesan imi hatene dezde uluk dirasaun ne’e laiha maibé servisu kabotajen ne’e lahatene iha ne’e, ho nune’e mak ita hamosu tan dirasaun ida-ne’e para ba oin sei halo jestaun servisu kona-ba ró Estadu nian,” nia hateten.

Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu hala’o reorganizasaun interna ba servisu Ministériu Transporte no Komunikasaun nian, ho objetivu ba distribuisaun ida-ne’ebé efisiente no produtivu liu kona-ba kompeténsia no tarefa sira iha setór ne’e.

Medida sira-ne’ebé agora aprova ona inklui eliminasaun husi atuál Diresaun-Jerál Transporte no Komunikasaun no kriasaun husi diresaun-jerál rua ne’ebé keta-ketak, Diresaun-Jerál Transporte no Diresaun-Jerál Komunikasaun, no mós kriasaun Gabinete Investigasaun Insidente no Asidente Aéreu no Gabinete Dijitalizasaun no Seguransa Sibernétika, hodi hametin prestasaun servisu públiku iha área sira-ne’ebé dezenvolve daudaun ne’e.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!