DILI, 27 Janeiru 2026 (TATOLI)-Ministériu Saúde (MS) hahú ona halo fumigasaun iha área sira ne’ebé konsidera hanesan risku aas ba dengue iha Dili, tanba moras ne’e aumenta daudaun iha Janeiru no ema na’in-haat mak lakon vida.
Diretór Nasionál ba Edukasaun no Promosaun Saúde iha MS, Jaime Belo, dehan fumigasaun komesa horisehik iha área risku hanesan Kristu Rei, postu administrativu Don Aleixo, no sei kontinua bá fatin sira seluk, hodi bele halo prevensaun, tanba daudaun kazu dengue rejista númeru aas.
Nia dehan foin lalais iha problema stockout ba ai-moruk abate, maibé parte saúde Oekusi oferese ona saku ida, nune’e ohin hahú distribui ba komunidade sira iha Dili hodi bele rai ai-moruk ne’e iha tanke hariis-fatin atu halo prevensaun ba moras ne’e.
Aleinde ne’e, Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, rasik fó ona orientasaun atu halo konkursu públiku ba akizisaun ai-moruk abate no malation.
Medida seluk ne’ebé halo mak serbisu hamutuk ho universidade sira hodi mobiliza estudante atu fó informasaun ba komunidade hodi promove atividade limpeza. “Importante liu mak mak hamoos uma-ninin”, nia afirma.
Hodi apela ba inan-aman sira atu lori labarik ba instalasaun saúde sira bainhira hetan isin-manas atu hasai raan hodi bele hetan tratamentu.
HNGV rejista labarik 245 sofre dengue
Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeotíku iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV, sigla portugés), Vidal de Jesus Lopes, informa katak husi loron 01 to’o 27 Janeiru, HNGV rejista labarik hamutuk na’in-245, ho idade entre tinan rua no lima, mak internadu iha ospitál, tanba sofre moras dengue no na’in-haat lakon vida.
“Na’in-haat mak mate, kompostu husi feto tolu no mane ida, ho idade tinan lima to’o sia”, nia informa ba jornalista sira iha HNGV, ohin.
Pasiente sira ne’ebé daudaun internadu ne’e, barak husi sentru saúde sira iha Dili no seluk mai husi ospitál referénsia iha munisípiu.
Nia rekoñese katak HNGV daudaun hasoru problema kona-ba espasu, ne’ebé akontese iha tinan hirak bá kotuk, tanba númeru transferénsia pasiente aumenta. “Agora ita-nia espasu limitadu, maski ita uza ona ospitál António Carvalho Lahane no ita koordena ho Servisu Saúde Munisípiu Dili, liuliu Sentru Saúde Vera Krús no Formoza, ba [pasiente] sira kaman bele haruka bá ne’ebá. HNGV konsentra de’it ba kazu sira ne’ebé grave ho moras seluk kompleksu”, nia hateten.
Aleinde ne’e, koordena ho Ministériu Saúde (MS) no Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) atu responde ba kestaun espasu sai hanesan alternativa bainhira pasiente barak bele refere bá iha fatin izolamentu Covid-19 ne’ebé iha, maibé presiza haree mós ekipamentu hanesan kama no rekursu umanu. “Konstrusaun ba andár lima [iha HNGV] la’o hela, iha Abríl hanesan ne’e sei entrega, bele responde ona ba kestaun espasu”, nia otimista.
Komunidade tenke hamoos uma-ninin hodi prevene dengue
Ho rejistu númeru dengue aas iha Janeiru ne’e maka Parlamentu Nasionál preokupa hodi apela ba komunidade iha kapitál halo limpeza iha uma-ninin sira hodi bele prevene moras ida-ne’e.
Deputadu husi Partidu Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés), Gabriel Soares, husu ba profisionál saúde sira atu presta atensaun ba pasiente sira.
Nune’e mós deputadu Partidu Demokrátiku (PD), Manuel Henrique Noronha, haktuir fiskalizasaun iha terrenu katak parte Ministéiru Saúde (MS) seidauk halo fumigasaun iha komunidade nia hela fatin, tanba ne’e presiza asaun urjente.
Dengue hanesan moras kontajioza ida, kauza husi vírus dengue ne’ebé trazmite ba ema, liuhusi susuk aedes aygipti no aedes albopictus ninia tata. To’o ohin loron seidauk iha tratamentu espesífiku ida atu kura no tratamentu ne’ebé fó pasiente ne’e hanesan ajuda pasiente atu alivia de’it sintoma ne’ebé pasiente iha gravidade husi moras dengue.
Susuk aedes aygipty no susuk aedes albopictus hanesan trazmisór moras dengue nia, ne’ebé moris iha komunidade sira-nia le’et. Susuk rua ne’e normalmente moris iha uma-laran ka iha uma-ninin.
Gosta rai sira-nia tolun iha fatin hirak ne’ebé iha bee-lihun hanesan bidón no tanke bee nian, vazu ai-funan, roda, lata, nuu-kakun no buat seluk tan ne’ebé bele rai iha bee, sei nakfila ba susuk adultu ne’ebé iha kapasidade atu tata no trazmite moras dengue ba ema.
Notísia relevante: Janeiru 2026: Servisu Saúde Dili rejista kazu dengue hamutuk 223
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




