iklan

BOBONARU, HAKBESIK

Sentru Saúde Komunitária Bobonaru deteta kazu dengue ida

Sentru Saúde Komunitária Bobonaru deteta kazu dengue ida

Susuk aedes aegypti. Imajen TATOLI/Francisco Sony

BOBONARU, 28 Janeiru 2026 (TATOLI)-Sentru Saúde Komunitária (SSK), postu administrativu Bobonaru, munisípiu Bobonaru rejista kazu dengue ida, iha aldeia Aisalgusun, suku Ai-Asa.

Atu prevense moras ne’e maka pesoál saúde sira halo medida preventiva hanesan fumigasaun no fahe moskiteiru.

“Horisehik ita rejista labarik mane ida ho idade tinan 4 husi aldeia Aisalgusun pozitivu dengue. Nia hetan infesaun husi raan ne’e kle’ur tiha ona, la’ós foun. Nia mai isin-manas maka’as, ami observa, agora fila ona bá uma. Aban ekipa ida sei tuir bá akompaña nia iha uma”, Xefe Sentru Saúde Bobonaru, Cesaltino Maia, informa ba Tatoli, ohin.

Xefe Sentru Saúde ne’e afirma katak ekipa saúde halo ona promosaun saúde iha aldeia Aisalgusun no submete ona pedidu ba Diresaun Servisu Munisipál Saúde atu fahe moskiteiru no halo fumigasaun atu hamate populasaun susuk Aedes Aegypti ka Aedes Albopictus.

“Pedidu ne’e aprova ita bá halo intervensaun iha ne’ebá hodi prevene moras ne’e labele kona fali ema seluk”, katak.

Dengue hanesan moras ida-neʼebé kauza husi infesaun ho vírus dengue ne’ebé tranzmite liuhusi tata husi susuk Aedes Aegypti ka Aedes Albopictus. Moras ida-ne’e dalabarak mosu iha área tropikál no subtropikál, inklui Timor-Leste. Liuliu, ida-ne’e akontese iha tempu udan ne’e sintoma sira moras dengue nian normalmente mosu iha loron haat to’o sanulu hafoin susuk tata, inklui isin-manas maka’as de repente (normalmente to’o 40°C), ulun moras maka’as, moras iha matan kotuk, moras iha múskulu, artikulasaun no ruin, rash mean iha kulit, laran-sa’e no muta. Iha kazu grave, raan bele mosu (ezemplu raan sai husi inus, sai husi ibun-tutun, ka sai iha kulit).

Nivel gravidade dengue bele dezenvolve ba dengue grave (uluk hanaran dengue emorrájiku isin-manas), ne’ebé bele sai fatál se la hetan tratamentu kedas. Dengue grave bele kauza síndrome xoke dengue nian, estragu ba órgaun sira no raan sai maka’as.

Prevensaun sira

Evita susuk nia tata, uza moskiteiru bainhira toba, uza faru liman-naruk no kalsa-naruk, uza replente ba susuk, kontrola populasaun susuk nian liuhusi halo limpeza iha uma sorin, fakar bee sira-neʼebé iha vazu no roda laran ka lata ruma, mantein loron-matan tama kuartu laran no labele soe fo’er arbiru.

Tratamentu dengue laiha ai-moruk espesífiku, maibé kuidadu no importante atu prevene komplikasaun sira: deskansa sufisiente, hemu bee barak atu prevene dehidrasaun.

Konsulta ho médiku ida atu monitoriza kondisaun, liuliu se sintoma sira sai aat liután.
Iha kazu grave sira, pasiente sira bele presiza internamentu ba monitorizasaun intensiva no administrasaun fluidu intravenozu sira.

Notísia relevante: Saúde Bobonaro rejista kazu dengue 29 maioria afeta ba labarik

Jornalista: Sergio da Cruz

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!