iklan

BOBONARU, SAÚDE

Saúde Bobonaro rejista kazu dengue 29 maioria afeta ba labarik

Saúde Bobonaro rejista kazu dengue 29 maioria afeta ba labarik

Susuk aedes aegypti. Imajen Tatoli/Francisco Sony

BOBONARO, 04 fevreiru 2025 (TATOLI)— Diresaun Servisu Munisipál Saúde, Autoridade Munisípiu Bobonaro, rejista kazu dengue husi janeiru to’o 04 favereiru ne’e hamutuk 29 ne’ebé maiorua afeta ba labarik sira ho idade husi tinan 15 mai kraik inklui adultu.

Diretór Servisu Munisipál Saúde, Munisípiu Bobonaro, Gíl Bernardo Vicente, relata kazu hirak ne’e deteta liuhusi teste Laboratóriu, hafoin pasiente sira mai konsulta iha Sentru Saúde.

Notísia Relevante: Saúde Bobonaro rejista kazu dengue 122 inklui óbitu tolu

“Iha tinan ida-ne’e, ita hamutuk kazu 29 ne’ebé kompostu husi feto 16 no mane 13. Kazu sira-ne’e númeru boot-liu mak Balibo iha Palaka hamutuk kazu 22, Balibo villa kazu tolu (3), Átabae kazu tolu (3) no iha Maliana ida (1). Maibé, husi Átabae nian ne’e na’in-rua (2) maibé husi Sare parte Ermera nian, sira na’in hira ne’e baixa hetan tratamentu iha ospitál,” nia informa ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, tersa ne’e.

Gíl Bernardo Vicente hatutan, ekipa sira daudaun ne’e kontinua halo ona promosaun Edukasaun saúde, aleinde ne’e halo mós advokasia ba líder komunitária sira atu konsiensializa komunidade oinsá bele halo prevensaun, tanba Munisípiu Bobonaro konsidera fatin endemiku ba dengue.

Aleinde ne’e, nia dehan, intervensaun urjénsia ne’ebé ekipa servisu Munisipál Saúde halo mak fahe ona abate no halo fumigasaun ba fatin ne’ebé detetadu kazu dengue hodi hamate populasaun susuk Aedes Aegypti no susuk adultu.

“Ami hakarak fó hatene ba komunidade katak ágora daudauk ita hatene tempu udan, moras dengue ne’e sempre sa’e. Ne’ebé, husu ba komunidade atu ida-idak halo limpeza tantu iha uma laran no li’ur, nune’e bele hamoos tiha ka halakon tiha susuk nia morís fatin. Aleinde ami husu  ba komunidade karik ita-boot sira moras atu hakbesik-aan lalais ba fasilidade saúde hodi bele hetan atendimentu,” nia dehan.

Moras Dengue Hemorrájika hanesan moras ida-neʼebé kauza husi infesaun ho virus dengue ne’ebé transmite liuhusi tata husi susuk Aedes Aegypti ka Aedes albopictus.

Moras ida-ne’e dalabarak mosu iha área tropikál no subtropikál, inklui Timor-Leste liuliu iha tempu udan. síntoma sira moras dengue nian normalmente mosu loron 4-10 hafoin susuk tata no inklui isin-manas makaas derrepente (normalmente to’o 40°C), ulun moras makaas, moras iha matan kotuk, moras iha muskulu, artikulasaun no ruin, rash mean iha kulit, laran-sa’e no muta, fadiga makaas.

Iha kazu grave, raan sai bele mosu (ezemplu raan sai husi inus, aran sai husi ibun-tutun, ka raan sai iha kulit.

Nivel gravidade Dengue bele dezenvolve ba dengue grave (uluk hanaran dengue hemorrájiku isin-manas), ne’ebé mak bele sai fatal se lahetan tratamentu kedas. Dengue Grave bele kauza, Shoke (síndrome xoke dengue nian), estragu ba órgaun sira no raan sai makaas.

Prevensaun

Evita susuk tata ema, uza moskiteiru bainhira toba, uza faru liman-naruk no kalsa-naruk, uza repelente ba susuk, kontrola populasaun susuk nian liuhusi halo limpeza iha uma sorin, fakar bee sira-neʼebé iha vazu no roda laran ka lata ruma, mantein loron matan tama kuartu laran no labele, soe foer arbiru.

Tratamentu dengue laiha ai-moruk espesífiku maibé kuidadu no importante atu prevene komplikasaun sira: deskansa sufisiente, hemu bee barak atu prevene dehidrasaun. Konsulta ho médiku ida atu monitoriza kondisaun liuliu se sintoma sira sai aat liután.

Iha kazu grave sira, pasiente sira bele presiza internamentu ba monitorizasaun intensivu no administrasaun fluidu intravenozu sira. Karik ita- boot ka ema ruma ne’ebé besik ita-boot hatudu sintoma moras dengue nian, ba kedas fasilidade saúde hodi hetan diagnóstiku no tratamentu adisionál.

Notísia Relevante: Saúde Bobonaro rejista kazu dengue 39 no óbitu tolu

Jornalista : Sérgio da Cruz

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!