DILI, 02 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál, liuhusi reuniaun plenária, ohin, apova ona proposta Lei númeru 21/VI(2a)-Pestisida iha faze jeneralidade.
Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hatún hikas proposta Lei ne’e ba Komisaun D ne’ebé Trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu hodi diskute iha espesialidade.
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska, no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, hato’o apresiasaun ba Parlamentu no parte hotu ninia kontribuisaun iha diskusaun ne’e.
Ba pareser no rekomendasaun sira sei kontribui hodi hadi’a no halo klaru liután proposta lei ida-ne’e hodi garante katak lei ne’e responde duni ba realidade país nian.
Marcos da Cruz salienta katak proposta lei ne’e baze forte iha Konstituisaun ne’ebé hatuur katak Estadu iha responsabilidade fundamentál atu garante dezenvolvimentu ekonómiku no prosesu siénsia no teknolojia, regula setór sosiál no ekonomia hodi responde ba nesesidade moris di’ak povu nian.
Tanba ne’e, Estadu iha responsabilidade hodi orienta no regula setór xave sira hanesan agrikultura, pekuária, peska no floresta. “Iha setór ne’e polítika Governu nian hakarak transforma prátika agrikultura subsisténsia ba modernu ho objetivu atu hasa’e kuantidade no kualidade produsaun hodi orienta ba merkadu iha rai-laran no esportasaun”, dehan.
Governante ne’e realsa katak bainhira moderniza prátika agrikultura no serbisu sira hodi hasa’e produsaun no produtividade agríkola hodi responde ba nesesidade povu nian utilizasaun iha cumos, inklui pestisida aumenta naturalmente.
Maski pestisida bele fó protesaun ba ai-horis no hasa’e produsaun, maibébele hamosu perigu bainhira utiliza la ho regulamentu klaru no falta koñesimentu kona-ba risku sira ba ninia utilizasaun ba produtór no konsumidór sira, animál, rekursu bee no ai, biodiversidade no ambiente tomak.
“Ne’e signifika regulamentasaun pestisida, la’ós meramente kestaun téknika, maibé obrigasaun konstituisionál Estadu nian hodi proteje saúde públika, saúde animál, ambiente no dezenvolvimentu sustentavel”, salienta.
Governante ne’e esplika katak proposta lei ne’e estabelese kuadru legál kompletu ida hodi ajuda Governu regula utilizasaun pestisida iha territóriu nasionál husi lisensiamentu importasaun no esportasaun, produsaun, distribuisaun, transportasaun no retallu, rejistu obrigatóriu ba produtu sira hotu.
Aleinde ne’e, kontrolu ba kualidade no seguransa, jestaun uzu, armazenamentu no eliminasaun rezíduu sira. Proposta lei kompostu husi kapítulu neen no artigu 39. “Bainhira hetan aprovasaun no implementasaun pestisida sira ne’ebé rejistadu no seguru de’it mak sei hetan autorizasaun hodi utiliza iha ita-nia nasaun”, dehan.
Lei ne’e mós promove treinamentu no sensibilizasaun no prátika agrikultura di’ak hodi asegura utilizasaun pestisida ho seguru no sustentavel.
Lei ne’e mós aliña Timor-Leste ho padraun internasionál no prátika di’ak sira hodi apoiu kompromisu iha enkuadramentu sira ne’ebé rekoñesidu, maibé país seidauk adere no ratifika hanesan konvensaun kona-ba Rezíduu ba Substánsia Kímiku Perigozu no Konvensaun Orgániku.
‘’Lei ida ne’e mós ajuda ita armoniza ita-nia sistema regulatória ho padraun internasionál no rejionál, liuliu Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés). Esensiál hodi asegura ita-nia produtu agríkola seguru, kompetetivu no aseitadu iha merkadu internasionál’’, afirma.
Hodi destaka iha área fiskalizasaun lei ne’e estabelese mekanizmu inspesaun, monitorizasaun no sansaun klara, inklui responsabilidade administrativa no penál ba violasaun atu garante komprimentu efetivu.
Rekomendasaun
Komisaun D hato’o rekomendasaun atu konsidera iha diskusaun espesialidade haree ba proposta lei ne’e nesesita iha klarfikasaun sufisiente iha ámbitu regulasaun pestisida, inklui definisaun no kategória pestisida sira ne’ebé tenke sujeitu ba kontrolu legál.
Governu bainhira iha implementasaun nesesita atu estabelese sistema rejistu nasionál públiku ne’ebé klaru, transparante no asesivel ba ema hotu bele asesu informasaun ne’ebé kredivel ba utilizasaun pestisida.
Nesesita atu define ho detallu mekanizmu inspesaun, fiskalizasaun no sansaun graduál ne’ebé presiza atu garante kumprimentu efetivu no uniforme iha futuru.
Presiza iha aneksu ba lista karaterístika pestisida sira hotu ne’ebé perigozu no iha nivel toksisidade ne’ebé aas. Presiza inklui mekanizmu no sistema monitorizasaun klaru tau-matan rezíduu pestisida no atu halo mós sosializasaun.
Notísia relevante :https://tatoli.tl/2026/01/15/lei-pestisida-sei-garante-saude-publika-aifaesa/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





