iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

MDRHC reforsa kapasidade organizasaun komunitária iha área governasaun no adaptasaun klimátika

MDRHC reforsa kapasidade organizasaun komunitária iha área governasaun no adaptasaun klimátika

Ministériu Dezenvovlimentu Rurál no Abitasaun Komunitária (MDRHC) liuhusi Diresaun Nasionál Inovasaun Promosaun no Kapasitasaun, realiza semináriu kona-ba ‘’Fortalesimentu ba Kapasidade, boa governasaun Komunitaria iha Timor-Leste" iha Salaun Centro Nasionál Chega! (CNC) Antiga Komarka Balide,Dili, segunda (16/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Diresaun Nasionál Dezenvolvimentu Rurál, Ministériu Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária (MDRHC, sigla portugés), organiza workshop hodi ko’alia kona-ba fortalesimentu no boa-governasaun ba organizasaun komunitária sira iha Timor-Leste.

Semináriu ne’e realiza durante loron lima iha Centro Nacional Chega! ho parseria ho Universidade of the Sunshine Coast (USC) Austrália.

Diretór-Jerál Dezenvolvimentu Rurál iha MDRHC, Filipe Cardoso Vieira, hateten matéria ne’ebé sei ko’alia mak hanesan boa-governasaun no adaptasaun klimátika, lei desentralizasaun no oportunidade rejionál ASEAN, relasaun internasionál kona-ba jéneru no sosiedade sivíl, jestaun kontabilidade no serbisu ekipa, no inovasaun iha área agrikultura.

Objetivu prinsipál husi atividad ne’e mak kapasita tékniku brigada ka fasilitadór ba organizasaun komunitária, promove boa-governasaun mak hametin prátika transparénsia responsabilidade (akuntabilidade) no integridade iha jestaun komunidade no garante efikásia katak rekursu sira ne’ebé entrega ba baze bele jere ho efikás hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál ne’ebé sustentavel.

Ministériu Dezenvovlimentu Rurál no Abitasaun Komunitária (MDRHC) liuhusi Diresaun Nasionál Inovasaun Promosaun no Kapasitasaun, realiza semináriu kona-ba ‘’Fortalesimentu ba Kapasidade, boa governasaun Komunitaria iha Timor-Leste” iha Salaun Centro Nasionál Chega! (CNC) Antiga Komarka Balide,Dili, segunda (16/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Nia dehan partisipante sira iha eventu ne’e mai husi funsionáriu kolokadu sira iha munisípiu hothotu, inklui Oekusi, hamutuk 80-resin.

“Ha’u husu ba partisipante sira aproveita didi’ak semináriu durante loron lima ne’e atu matéria ne’ebé durante aprezenta imi bele hatene hodi aplika iha ita-nia serbisu loroloron nian”, Filipe Cardoso Vieira hateten, ohin.

Iha fatin hanesan, Profesór Shannon Brincat, husi Universidade Sunshine Coats (USC) ne’ebé lori matéria kona-ba boa-governasaun no adaptasaun klimátika, hateten boa-governasaun iha Timor-Leste importante tebes tanba lori organizasaun komunitária sira hodi komprende kle’an liután kona-ba idaidak nia knaar serbisu hamutuk ho ministériu sira seluk, hosi sira-nia kapasidade téknika lidera sira-nia ekonomia iha baze.

Tuir nia, boa-governasaun iha Timor-Leste dalabarak foka de’it ba dezañu institusionál, maibé tuir lorloron nian, ida-ne’e hala’o liuhusi organizasaun komunitária sira-ONG, autoridade suku, igreja, no grupu lokál sira-neʼebé sai nu’udar mediadór ba akuntabilidade, prestasaun servisu, no lejitimidade.

Aprezentasaun ne’e liga “prisípiu” Governasaun Di’ak no étika (integridade, transparénsia, akontabilidade, partisipasaun, Estadu de Direitu) ba “asaun” hodi foti mapa oinsá governasaun étika bele implementa iha kontestu ne’ebé frájil no pós-konflitu.

Bazeia ba koñesimentu fundamentál governasaun-no-étika nian no peskiza espesífika kona-ba Timor-Leste, sesaun ne’e oferese enkuadramentu prátiku ba organizasaun komunitária sira hodi hametin prátika étika sira la’ós de’it foti modelu husi rai-li’ur neʼebé la tuir realidade.

Ministériu Dezenvovlimentu Rurál no Abitasaun Komunitária (MDRHC) liuhusi Diresaun Nasionál Inovasaun Promosaun no Kapasitasaun, realiza semináriu kona-ba ‘’Fortalesimentu ba Kapasidade, boa governasaun Komunitaria iha Timor-Leste” iha Salaun Centro Nasionál Chega! (CNC) Antiga Komarka Balide,Dili, segunda (16/02). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Tuir nia, iha workshop ne’e, partisipante sira sei diskute situasaun ipotétika rua iha Timor-Leste ne’ebé envolve kestaun étika kompleksu no aplika prinsípiu governasaun di’ak nian hodi rezolve dezafiu étika sira-ne’e.

Nia esplika kona-ba adaptasaun klimátika importante tebes tanba mudansa klimátika foin daudaun ne’e muda hela Timor-Leste nia futuru liuhusi temperature sa’e, mudansa iha tempu udan, bailoro naruk, inundasaun, erozaun kosta, no risku boot ba seguransa ai-han, asesu ba bee, saúde, no moris.

Presaun sira-ne’e sente maka’as liután iha nivel komunidade, iha neʼebé suku, grupu agrikultór, rede feto, organizasaun foinsa’e, no ONG lokál sira jere hela dezafiu loroloron nian ho rekursu limitadu.

“Entaun, husi sesaun ne’e, dahuluk esplika prosesu mudansa klimátika no limiar planetáriu, hodi tau situasaun klimátika iha Timor iha kontestu ekolójiku globál”, katak.

Iha parte daruak, partisipante sira sei uza sira-nia koñesimentu kona-ba mudansa klimátika ba asaun prátika iha komunidade hodi hametin monitorizasaun lokál no planeamentu adaptasaun.

Partisipante sira sei aprende dalan simples hodi monitoriza mudansa klimátika iha sira-nia fatin, liuhusi métodu ne’ebé foti husi CARE’s Climate Vulnerability and Capacity Analysis Handbook.

Bazeia ba ne’e, atividade ne’e sei gia partisipante sira oinsá atu hahú organiza monitorizasaun mudansa klimátika neʼebé sei ajuda komunidade sira atu avalia risku klimátiku, identifika grupu vulneravel, foti mapa kapasidade neʼebé iha ona, no foti prioridade ba medida adaptasaun sira.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!