iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Komisaun A rona entidade sira kona-ba alterasaun Lei Partidu Polítiku 

Komisaun A rona entidade sira kona-ba alterasaun Lei Partidu Polítiku 

Komisaun A Parlamentu Nasionál. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 19 Fevereiru 2026 (TATOLI)-Komisaun A iha Parlamentu Nasionál ne’ebé Trata Asuntu Konstitusionál no Justisa hahú halo audiénsia públika ho entidade Estadu nian ba alterasaun lei númeru 3/2004, 14 Abríl kona-ba Lei Partidu Polítiku.

Entidade sira ne’ebé partisipa iha audiénsia ne’e mak hanesan Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Vise-Ministru ba Asuntu Parlamentár, Tribunál Rekursu no Prokuradória Jerál Repúblika.

Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, hateten Governu hakarak halo alterasaun ne’e, liuliu ba artigu hitu iha lei vijente, ho hanoin atu avansa ba eleisaun podér lokál.

Tanba ne’e, iha alterasaun ne’e atu haree ba sede partidu sira tenke iha munisípiu sira, tanba asembleia munisipál ne’e iha tiha ona númeru eleitór, nune’e tenke regula iha lei ba aprezentasaun kandidatura bele notifika partidu sira ba iha sede.

Tuir nia, atu regula mós partidu sira ne’ebé hakarak halo inskrisaun tenke kumpre regra labele uza símbolu istóriku no nasionál sira.

“No tanba ita Estadu direitu demokrátiku, partidu sira-nia estatutu atu hili sira-nia ema, tenke bazeia ba demokrasia ne’ebé iha. Tanba iha Konstituisaun rasik Estadu direitu demokrátiku, katak demokrasia pluralizmu”, nia hateten hafoin ramata sorumutu iha Parlamentu, ohin.

Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun A, Natalino dos Santos, hateten proposta lei ne’e aprezenta husi Governu atu halo alterasaun ba artigu hitu. Hosi audiénsia ne’e Governu mai esplika objetivu alterasaun ba lejizlasaun referida no rona mós pontudevista husi Konsellu Superiór Judisiáriu no Konsellu Majistratura Ministériu Públiku, nune’e Komisaun bele prepara pareser hodi ba plenária debate iha faze jeneralidade.

“Hato’o hanoin pozitivu hodi bele sai referénsia ba deputadu sira, liuliu haree ba artigu 46 Konstituisaun, define klaru, sidadaun sira partisipa demokrátikamente iha partidu polítiku, no haree mós oinsá harii organizasaun partidu tenke iha kondisaun”, ia dehan.

Tanba ne’e, sei iha debate espesialidade haree espesífiku liután atu halo alterasaun filafali ba kompeténsia lejizladór sira-nia atu haree asuntu hirak ne’e.

Tuir planu, Komisaun sei halo audiénsia públika mós ho órgaun eleitorál, sosiedade sívil no partidu polítiku hodi rona sira-nia hanoin ba inisiativa lejizlativa ne’e.

Notísia relevante: Alterasaun Lei Partidu Polítiku reprezenta valór demokrátiku pluralizmu – CNE

Jornalista: Nelson de Sousa 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!