iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Proposta Lei Konkorrénsia aprova iha finál globál

Proposta Lei Konkorrénsia aprova iha finál globál

Deputadu sira iha uma fukun Parlamentu Nasionál halo aprovasaun ba lei ne'ebé aprezenta husi Governu. Imajen dokumentasaun TATOLI

DILI, 02 Marsu 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál liuhusi reuniaun plenária, segunda ne’e, aprova iha finál globál proposta Lei númeru 19/VI (2a)-Lei Konkorénsia.

Hafoin aprovasaun, Ministru Komérsiu no Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira, hateten lei ida-ne’e reprezenta pasu estratéjiku ba Timor-Leste hodi fortalese seguransa jurídika, aumenta konfiansa investidór sira no promove ambiente negósiu ne’ebé saudavel no kompetitivu.

Hodi hato’o agradesimentu ba órgaun lejizlativa ne’e, liuliu Komisan D ne’ebé trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu durante diskusaun espesialidade hatudu duni kualidade lejizlativa ho kolaborasaun konstrutiva ho Governu.

Nia dehan ideia sira ne’e kontribui hadi’a liután testu lei nian, hametin transparénsia, proteje empreza ki’ik no médiu sira husi prátika ne’ebé la justu no asegura kapasidade implementasaun ne’ebé di’ak liu.

“Lei ida-ne’e aplika atividade ekonómika hothotu, atu asegura implementasaun efetiva, Governu sei kria autoridade konkorrénsia ida ne’ebé independente ho kbiit reguladora, superviziona no kompetente atu aplika medida koletiva no sansaun bainhira akontese violasaun ba regra sira”, nia hato’o.

Proposta-lei ne’e klaru proíbe prátika anti-konkorrensiál hanesan akordu orizontál hodi fiksa folin iha merkadu, prátika vertikál ne’ebé limita kompetisaun no abuzu ba pozisaun dominante iha merkadu.

Lei ne’e estabelese ho rigoroza kontrolu ba konsentrasaun sira hanesan akizisaun ba empreza sira, liuliu iha setór ne’ebé estratéjiku hanesan enerjia, transporte, finansa no telekomunikasaun.

Hodi subliña, lei ne’e mós importante atu kumpre padraun internasionál ne’ebé relevante ba Timor-Leste nia adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no integrasaun iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

“Lei ne’e la pertense ba Governu de’it, maibé instrumentu Estadu nian ba povu tomak. Ho lei ida-ne’e ita harii fundasaun ba futuru ida ne’ebé ekonomia Timor-Leste nian bele buras ho sustentavel, justu no kompetitivu’’, nia realsa.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/02/12/proposta-lei-konkorrensia-tama-iha-diskusaun-final-global/

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!