DILI, 09 Marsu 2026 (TATOLI)–Autoridade Marrítima Nasionál (AMN) ho apoiu husi United Nation Office on Drugs and Crime (UNODC), Segunda ne’e, halo abertura ba formasaun Maritime Domain Awareness (MDA) Analytical Training ka Analítiku iha Konsiénsia Domíniu Marrítima hodi halo analiza kle’an deteta ró sira ne’ebé sirkula iha Tasi Timor.
Kursu ne’e partipa husi ema na’in-25, kompostu husi entidade sira husi Ministériu Transporte no Telekomunikasaun (MTK), Ministériu Agrikultura no Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF), AMN, Ministériu Interiór (MI), Ministériu Finansa (MF), inklui Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI), ne’ebé instituisaun hirak ne’e define ona tama iha sistema AMN nian.
“Foku importante liuhusi kursu ida-ne’e atu sira bele apreende deteta ró iha tasi no klasifika katak ró ne’e ilegál ka ró kargu ka ró tula mina ka ro pasajeiru nian, nune’e sira bele analiza kle’an liután,” Diretór AMN no Komandante Komponente Navál, Komodoro Higinio das Neves, informa ba Jornalista sira, hafoin halo abertura kursu, iha salaun Otél Novo Turismo, Bidau – Lesidere.
Notísia relevante : Timor-Leste no Indonézia iha kompromisu atu rezolve fronteira marrítima
Komandante Komponente Navál konsidera kursu ne’e avansadu oituan atu partisipante sira bele halo analiza kle’an ba ekipamentu sira ne’ebé daudaun instala iha Sentru Operasaun Marrítima iha Hera.
“Ida-ne’e aumenta sira-nia koñesimentu oinsá bele foti data ba kada ró ne’ebé mak sirkula iha tasi laran. Kursu ne’e apoiu husi UNODC. Kursu ne’e importante liu ba ita Timor hanesan nasaun ida-ne’ebé foin mak hahú iha difikuldade oinoin, entaun ida-ne’e ajuda ita para deteta ró, nune’e aban bainrua bainhira ita iha ró, ita bele deteta ba fatin ne’ebé mak ema halo atividade ilegál, depois ita preende,” nia katak.
Komodoro Higino das Neves dehan, kursu ne’e la’ós foin mak hahú maibé antes ne’e realiza dalabarak ona.
Nia rekoñese, husi kursu ne’ebé antes ne’e realiza, partisipante sira iha koñesimentu hodi deteta ró barak iha tasi maibé seidauk iha ró ho kapasidade boot hodi bele hapara atividade ilegál sira.
“Ha’u hakarak imi hotu iha estadia produtivu iha ne’e no atu ita hetan susesu boot iha programa no objetivu sira ne’ebé ita mak hasoru. Imi-nia prezensa iha loron ne’e hatudu kompromisu forte husi instituisaun marrítima nasionál Timor-Leste atu forteleza kooperasaun no hasoru ameasa marrítimu sira, enkuantu reforsa seguransa marrítima iha tasi ita-nian,” Komodoro Neves fundamenta.
Kursu ne’e hanensan parte ida husi kontribuisaun Timor-Leste ba esforsu nasionál no internasionál atu hadi’a Maritime Domain Awareness, prevene piratia, no kombate atividade ilegál sira ne’ebé ameasa seguransa navegasaun iha Tasi Timor no tasi seluk.
Nunee, nia hato’o apresiasaun boot UNODC tanba bele kontinua apoiu iha konstrusaun kapasidade seguransa marrítima.
“Krime marrítima mak proibidu tuir Lei Penál Timor-Leste inklui pirateria, piskaria ilegál, droga, arma, no trafikasaun umana. Iha tempu hanesan, ameasa foun sira hanesan ataka siber, veíkulu rai-laran, no estragu ambiente mós hamosu dezafiu boot ba seguransa tasi nian. Problema sira ne’e la’ós de’it ameasa seguransa, maibé mos afeta dezenvolvimentu ekonomia marrítima no inisiativa ekonomia azul sustentável,” nia katak.
Aleinde ne’e, kursu ne’e ho objetivu atu hadi’a abilidade iha monitorizasaun, partilla no uza informasaun marrítima. Konstrui sistema nasionál forte ba partilla informasaun, hamutuk ho kooperasaun di’ak ho viziñu sira sei ajuda Autoridade sira responde ba insidente marrítima lalais no efetivamente.
“Ha’u enkoraja ita-boot sira hotu atu tama ativu iha diskusaun hotu, fahe esperiénsia, no serbisu hamutuk atu hetan solusaun prátika. Esforsu sira atu hadi’a Konsiénsia Domíniu Marrítima la’ós de’it ba seguransa maibé mos atu masimiza potensiál sustentável ba ekonomia marrítima ba prosperidade nasaun,” nia hato’o.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina





