MANATUTU, 30 Marsu 2026 (TATOLI) – Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, no Diretór-Ezekutivu empreza Esperansa Timor Oan, Lda (ETO), Nilton Gusmão, hatuur fatuk dahuluk ba parke industriál, ne’ebé lokaliza iha zona industriál Beadi, Aadeia Carlilo, suku Aiteas, postu administrativu Manatutu, munisípiu Manatutu.
Parke industriál ne’e integra unidade fábrika lima mak ba Produsaun Kaixa, Produsaun Strutura Metalika H-Beam, Prosesamentu Sardiña Enlatada, Matadouru no Indústria Prosesamentu Na’an, no Benifisiamentu Arroz/Foos.

Nilton Gusmão hateten objetivu husi investimentu ida-ne’e mak oinsá empregu no hamenus Timor-Leste nia dependénsia ba importasaun.
“Estabelesimentu ba indústria prosesamentu no fábrika hirak ne’ebé temi ona, iha importánsia boot ba dezenvolvimentu nasionál no moris di’ak populasaun nian, liuliu iha Timor-Leste ne’ebé agrikultura sai hanesan baze ba ekonomia”, Nilton Gusmão hateten, ohin.
Tuir nia, Timor-Leste iha responsabilidade atu hametin ekonomia rai-laran ho atividade indústria. Tanba ne’e ETO mós hahú ho planu diversifikasaun atu kontribui ba hametin ekonomia nasaun liuhusi investimentu iha setór indústria manufatura atu responde ba planu estratéjiku ne’ebé Governu trasa ona.
Nia adianta katak projetu refere iha faze dahuluk ho investimentu entre millaun $13 to’o $15. Durante faze konstrusaun, estimativa hatudu katak sei kria entre 100 to’o 150 postu serbisu, no fó prioridade ba timoroan sira. Iha faze operasaun fábrika sira, parke industriál ida-ne’e kria empregu diretu entre ema 600 to’o 700 no liu 1.500 hetan empregu indiretu.
Hanesan grupu emprezariál timoroan ho kapitál nasionaál boot liu, ETO harii iha tinan 2000, depoizde independénsia, ho vizaun atu sai parseiru estratéjiku Governu iha dezenvolvimentu integradu no sustentavel.

Nia subliña ho projetu indústria sira ne’e ETO iha misaun mak kria postu traballu direita no indireita ba timoroan sira hodi partisipa iha dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentavel. Apoiu dezenvolvimentu Estadu nian tantu iha nivel lokál komu nasionál nian no dezenvolve rede kooperasaun serbisu hodi hakbiit timoroan sira, nune’e bele partisipa iha prosesu dezenvolvimentu ida ne’ebé integradu no sustentavel.
Nilton hateten ETO iha esperansa boot establese projetu indústria ne’e tanba Timor-Leste hanesan membru foun ASEAN, presiza prepara-an atu konkorre ho nasaun membru seluk iha setór industriál oinoin.
Parke Industriál Manatutu konsidera hanesan resposta konkreta husi ETO ba dezafiu ida-ne’e, ho foku iha diversifikasaun produsaun no kriasaun rede kooperasaun atu permite timoroan sira partisipa iha prosesu dezenvolvimentu integradu no sustentavel.
Objetivu sira husi kriasaun Fábrika Produsaun Kaixa lori benefísiu oioin, tantu ba ekonomia lokál, indústria, komu ambiente se uza materiál ne’ebé sustentavel. Kria oportunidade serbisu fasilita indústria seluk hodi hamenus kustu importasaun.
Fábrika Produsaun Estrutura Metálika H-Beam ne’e loke oportunidade foun ba foinsa’e sira atu aprende teknolojia moderna, liuliu iha indústria metál no mekanika. Fábrika Prosesamentu Sardiña Enlatada importante tebes ba dezenvolvimentu ekonomia lokál no peskadór sira. Aleinde riku ho Omega-3 no Vitamina B12, sardiña fó benefísiu boot ba Programa Merenda Eskolár (PME) hodi hadi’a nutrisaun no dezenvolvimentu kakutak labarik sira-nian.
Fábrika Matadouru no Indústria Prosesamentu Na’an iha importánsia boot atu dezenvolve setór pekuáriu no hametin ekonómia rai-laran. “Prosesamentu ida ne’ebé modernu sei asegura katak na’an ne’ebé ita kunsumu, moos, saudavel, no livre husi moras, tanba liuhusi kontrolu kualidade ne’ebé rigurozu”, dehan.

Fábrika Benefisiamentu Arroz/Fo’os iha knaar ne’ebé krítiku tebes atu garante autosufisiénsia ai-han no hametin ekonomia rurál. Agrikultór sira sei hetan benefísiu direita hodi fó garantia merkadu ba sira-nia produtu no hasa’e sira-nia lukru.
Prezidente Autoridade Munisípiu Manatutu, Luís Fernandes, hateten investimentu ida-ne’e hatudu tebes kompromisu forte ida husi Governu Sentrál nian, hodi hasa’e nivel dezenvolvimentu iha Manututu, liuliu hasa’e ekonomia povu nian, no fó pasu firme ida atu redús problema sosiál sira iha aspetu dezempregu joven sira-nian.
“Ami fiar katak, ho instalasaun fábrika ida-n’e, munisípiu Manatutu hatudu duadaun nia kbiit ba hasoru podér kokal. Bainhira progresu ekonómiu no kampu traballu bele hatudu sinál di’ak iha futuru”, dehan.
Nia fó apresiasaun ba empreza ETO hodi instala fábrika hirak ne’e iha Manatutu.
Partisipante sira iha serimónia ne’e mai mak membru Governu, Prezidente Autoridade Munisípiu sira setór privadu no reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman no seluk tan.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora:Maria Auxiliadora





