MANATUTU, 30 Marsu 2026 (TATOLI) – Dezenvolvimentu setór indústria konsidera hanesan fatór xave ida atu fortalese ekonomia nasionál no prepara Timor-Leste tama iha merkadu ASEAN, ne’ebé sai pontu importante iha debate interativu ne’ebé realiza durante lansamentu fatuk dahuluk parke industriál ho fábrika lima husi empreza Esperansa Timor Oan (ETO), iha munisípiu Manatutu.
Debate ne’e envolve panelista sira hanesan Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, Ministru Justisa, Sergio Hornai, Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL), Jorge Serrano, Diretór-Ezekutivu TradeInvest Timor-Leste, Arcanjo da Silva, no reprezenta Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman.
Iha diskusaun oradór sira foka ba importánsia dezenvolvimentu zona industriál hanesan motór ekonomia, liuliu aumenta kaasidade produsaun, kria empregu no hamenus dependénsia ba importasaun. Projetu investimentu husi grupu ETO inklui fábrika lima mak hanesan Produsaun Kaixa, Fábrika Produsaun Estrutura Metálika H-Beam, Fábrika Prosesamentu Sardiña Enlatada, Matadouru no Indústria Prosesamentu Na’an, Fábrika Benefisiamentu Arroz/Foos.
Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hateten katak investimentu ETO reprezenta povu nia mehi ba diversifikasaun ekonómika no kriasaun empregu. Hodi destaka katak dezenvolvidu indústria mak mákina hodi transforma ekonomia.
Maibé nia admite katak Timor-Leste sei iha difikuldade barak, inklui ambiente negósiu seidauk favoravel, kustu operasionál aas hanesan eletrisidade, no falta forsa traballu kualifikadu. Nune’e, presiza preparasaun di’ak antes tama ba iha kompetisaun merkadu ASEAN.
Husi perspetiva polítika, Ministru Justisa, Sérgio Hornai, reafirma Governu nia kompromisu atu kria seguransa jurídika no estabilidade atu atria investimentu.
Nia esplika katak Governu liuhusi desizaun iha 27 Marsu fó direitu ba empreza ETO atu uza rai Estadu durante tinan 50 ho períodu grasa tinan 10 hodi dezenvolve atividade industriál, ne’ebé lansamentu fatuk dahuluk ba parke industriál iha rai ektare pur volta 39,8, halo ona iha Manatutu.
Governante ne’e subliña katak parseria entre setór públiku no privadu ne’e importante atu promove dezenvolvimetu sustentavel no prepara Timor-Leste ba ASEAN no Organizasaun Mundiál Komérsiu.
Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano, hateten katak investimentu ne’ebé ETO halo ne’e hatudu katak setór privadu prontu ona atu kompete, maibé iha negósiu ne’e sempre hasoru risku. Iha negósiu empreza sira tenke jere “Risku no Reseita” atu atinje susesu.
Nia salienta katak produtividade Timor-Leste sei k’ik, nune’e presiza indústria ki’ikoan tradisionál to’o modernu. Atu kompete iha ASEAN, produtu Timor-Leste tenke iha kualidade aas, marka klaru no sertifikasaun aproriada.
Hanesan prezidente CCI-TL fiar katak bainhira Governu tau konfiansa tomak ba setór privadu nasionál maka reafirma nia papél “komesa uituan-oituan hatudu atu katak ami mós bele dezenvolve. Ha’u fiar katak ita iha ona lei ba rai Estadu ida-ne’e bele motiva empreza barak halo investimentu”.
Diretór-Ezekutivu TradeInvest Timor-Leste, Arcanjo da Silva, afirma katak TradeInvest nafatin fó apoiu téniku, administrativu, legál ba investidór sira. Nia mós hateten katak adezaun ba ASEAN sei aumenta kompetisaun ida atu atrai investimentu estranjeiru.
“Ita haree husi mandatu lei investimentu privadu atuál númeru 15/2017 kualkér tipu indústria lokaliza ne’e konfirma sira-nia lejibilidade asesu ba benefísiu hothotu ne’ebé dispozisaun ba lei investimentu privadu no regula ho regulamentu númeru 2/2018. Investimentu privadu tenke regula atu asegura direitu, maibé labele haluha mós direitu povu no Estadu”, dehan.
Reprezenta Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman, hateten katak laiha nasaun ida ne’ebé bele atinje prospriedade sustentavel la ho dezenvolvimentu ba setór produtivu no manufureira.
Nia alerta katak nasaun ne’ebé dependénsia ba rekursu naturál, hanesan mina-rai, labele sustenta ekonomia iha tempu naruk.
Husi perspetiva makro ekonómiku Timor-Leste presiza duni aumenta investimentu setór privadu, aumenta kapasidade produtivu, kriasaun empregu hodi hadi’a balansu ekonomia nomós hamenus dependénsia ba kofre Estadu.
“Ho investimentu ETO nian, oinsá inisiativa ka projetu ida-ne’e bele ajuda ita nia kompetividade iha merkadu ASEAN mak ha’u haree husi investimentu fábrika lima ne’e bele ajuda povu Timor-Leste hodi hamenus dependénsia ba importasaun”.
Tuir nia, bainhira la dezenvolve setór indústria ba longu prazu labele iha esperansa katak bele atinje nasaun nia objetivu kona-ba prosperiedade empregu no hamenus pobreza.
Hodi dehan Timor-Leste ne’ebé foin iha faze dezenvolvimentu ho produsaun eskala natoon tenke rekoñese katak presiza medida ne’ebé la hanesan ho nasaun sira seluk atu impulsiona ka enkoraja dezenvolvimentu ba setór ida-ne’e.
Nia subliña katak Banku Mundiál prontu oferese finansiamentu ba investimentu públiku ne’ebé bele implementa liuhusi Governu nomós husi setór privadu. Tuir nia, bainhira halo investimentu ruma tenke buka hametin kooperasaun entre setór privadu ho Governu atu asegura katak projetu ho eskala boot bele ajuda transforma nasaun nia ekonomia husi inísiu to’o ramata.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




