DILI, 13 Abríl 2026 (TATOLI)–Ministra Finansa (MF), Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, hateten, Konsellu Ministru fó ona orientasaun ba MF oinsá prepara orsamentu balun hodi rezolve ba krize mundiál bainhira afeta Timor-Leste.
“Ami haree hela asuntu ida-ne’e. Konsellu Ministru fó hela oreintasaun ba Ministériu Finansa atu halo ezersisiu karik halo alterasaun ruma ba orsamentu balun hodi haree ba asuntu ne’e,” Ministra Santina hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru-Pite Dili, ohin.
Nia dehan, kona-ba montante husi orsamentu ne’ebé prepara seidauk bele fó sai tanba iha hela faze kalkulasaun no ánaliza.
“Nia montante ha’u labele fó sai lai tanba iha hela faze ezersisiu,” nia relata.
Nia hatutan, polítika Governu nian tenke mai husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE), kona-ba Dekretu-Lei ne’ebé iha ezersisiu hanesan kona-ba ahan nian, Ministériu Agrikultura Peska, Pekuaria no Floresta (MAPPF) no Ministériu Koordenad’or Asuntu Ekonómiku (MKAE) sei haree hela.
“Kona-ba ida-ne’e, ami sei haree hela. Ezemplu kona-ba aihan nian Ministériu Agrikultura ho MKAE mak sei haree hela. Kona-ba Peróleu nian, ministériu ne’ebé haree ba ne’e mak sei halo ezersisiu. Medida saida mak Governu tenke halo, depois mak ami sei aprezenta Orsamentu Ratifikativa ou alterasaun orsamentu ba Parlamentu Nasionál,” nia afirma.
Nia subliña, medida ba Orsamentu Ratifikativu kada Ministériu sei halo hela ezersisiu ho sira-nia medida rasik, ikus fornese ba MF foin hatene orsamentu hira tuir nesesidade ministériu ida-idak nian.
“Medida hotu sei halo hela ezersisiu para haree medida ida-ne’ebé di’ak-liu. Agora ha’u seidauk iha informasaun kona-ba valór hira mak iha Ratifikativu nian, maibé ministériu ida-idak haree detallu ho dadus fornese ba Ministériu Finansa haree mak foin hatene nia montante hira iha Orsamentu Ratifikativu nian,” nia dehan.
Ezekusaun OJE 2026
Nia informa, normalmente ezeksuaun OJE ba trimestre dahuluk ne’e sempre kiik ho nia meta tenke 25%.
“Normalmente ita hotu hatene katak kada tinan ezekusaun OJE ba trimestre dauluk nian sempre kiik, ita halo nia meta ne’e kada ministériu tenke 25% ezekusaun, maibé la signifika katak tenke atinje duni 25 %. Maibé, nia prosesu ita halo akompañamentu, ba tinan ida-ne’e ho tinan sira ba kotuk sa’e entre 13% to’o 18% sei la to’o 25%,” niadehan.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cabcio Ximenes




