DILI, 22 Juñu 2026 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál (PN) fó omenajen ba falesimentu eis-Prezidente Repúblika no líder istóriku Partidu FRETILIN, Francisco Guterres “Lú Olo”, liuhusi minutu silénsiu ne’ebé observa iha plenária, nu’udar rekoñesimentu ba ninia karreira polítika no kontribuisaun ba Estadu Timor-Leste.
Omenajen ne’e akontese iha inísiu serbisu parlamentár nian, ho deputadu sira hotu ne’ebé marka prezensa hamriik hanesan sinál respeitu nian, iha momentu ida reflesaun institusionál nian ne’ebé marka abertura ba sesaun plenária.
Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál, Duarte Nunes, ne’ebé prezide sesaun ne’e destaka signifikadu husi jestu ne’e fó solidariedade ba família enlutada.
“Iha momentu ida-ne’e, ita hanoin hikas nia no husu ba Na’i atu simu nia iha nia reinu, bele haraik mós kmaan ba nia família, nune’e sira bele iha forsa atu hasoru situasaun triste ida-ne’e”, Duarte Nunes hateten iha plenária, ohin.
Parlamentu Nasionál hamutuk ho espresaun sira tristeza nian husi instituisaun másima sira Estadu nian ba Lú Olo nia mate, hodi destaka ninia papél iha vida polítika nasionál no iha prosesu konsolidasaun instituisaun demokrátiku sira iha Timor-Leste.
Deputadu sira destaka maktoban nia legadu iha sesaun plenária
Iha sesaun plenária PN, deputadu sira husi bankada Governu no opozisaun fó omenajen ba eis-Xefe Estadu, Francisco Guterres “Lú Olo” hodi destaka nia kontribuisaun ba luta libertasaun nasionál no ba konstrusaun husi instituisaun sira Estadu Timor-Leste nian.
Deputadu Bankada CNRT, Patrocínio Fernandes, hodi estrututura nia naran, hato’o sentidu kondolénsia no manifesta solidariedade ba povu timoroan no família enlutada, ho destake ba komunidade Vikeke, Lú Olo, nia pátria. “Bankada CNRT ho militante sira hato’o sentidu kondolénsia kle’an ba povu Timor-Leste, família Lú Olo no liuliu povu Vikeke. Ita tenke fó omenajen ba nia hanesan rezisténsia ne’ebé hola parte iha komandu superiór luta”, nia deklara iha plenária.
Iha sorin seluk, deputadu Gabriel Soares mós fó hanoin kona-ba Lú Olo nia trajetória polítika, hodi destaka ninia papél iha konstrusaun Estadu no impaktu husi ninia lideransa ba istória resente Timor-Leste nian. “Ita nia nasaun lakon nia líder no aman ida. Nia iha ne’e iha Parlamentu dezde lejizlatura dahuluk sira. Hanesan tristeza kle’an ida ba ita hotu, lutu ida no moras ida ba povu Timor-Leste nian”, nia dehan.
Nune’e mós deputadu Natalino dos Santos destaka Lú Olo nu’udar figura sentrál iha rezisténsia timoroan no lideransa FRETILIN nian, destaka ninia papél iha tranzisaun ba independénsia no konsolidasaun Estadu nian.
“Nia hanesan líder ikus ida hosi rezisténsia no dezempeña papél fundamentál ida iha prosesu konsolidasaun independénsia nian. Tenki fó onra ba nia hanesan kombatente ida ba libertasaun nasional”, nia rekorda.
Deputadu Mariano Malik husi Partidu Demokrátiku (PD) afirma katak nasaun moris hela momentu ida tristeza nian tanba lakon ona líder nasionál ida no kombatente libertasaun nian.
Enkuantu deputadu Armando Lopes husi bankada Partidu Demokrátika, deskreve Lú Olo nia mate hanesan momentu tristeza kle’an ida ba nasaun no ba ema hotu ne’ebé serbisu hamutuk ho nia.
Ba bankada PLP, deputada Angelina Sarmento afirma katak loron ohin importante fó hanoin hanesan loron lutu nasionál, hodi destaka Timor-Leste lakon eroi boot ida nasaun ne’e.
Deputadu bankada FRETILIN, David Dias Ximenes, agradese ba mensajen no solidariedade ne’ebé fó husi partidu polítika oioin iha Parlamentu Nasionál, hodi destaka katak jestu ne’e hatudu “umanizmu, respeitu ba malu no unidade nasionál aas liu diferensa polítika sira. “Kamarada Prezidente Lú Olo sei moris nafatin iha memória povu timoroan nian. Ninia legadu sei kontinua inspira jerasaun sira iha futuru”, nia hakotu.
Francisco Guterres “Lú Olo” hakotu iis iha domingu kalan, ho tinan 71, iha Ospitál Prince Court, Kuala Lumpur, Malázia, ne’ebé nia hala’o hela tratamentu médiku intensivu.
Lú Olo Moris iha Ossú, iha munisípiu Viqueque, iha loron 7 fulan-Setembru tinan 1954, nia dedika parte boot husi nia moris ba luta ba libertasaun nasionál, tanba kaer ona responsabilidade oioin iha rezisténsia durante okupasaun indonézia.
Notísia relevante: Lutu nasionál ba falesimentu antigu Prezidente Lú Olo hahú ohin
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





