DILI, 11 maiu 2023 (TATOLI) – Menzies School of Health Research (Menzies) ajuda ona, hadia servisu saúde iha ospitál referál lima iha Timor-Leste liuhosi implementasaun susesu servisu laboratóriu mikrobiolojia nian.
“Menzies School of Health Research (Menzies) ajuda ona hadia servisu saúde iha ospitál referál lima iha Timor-Leste liuhosi implementasaun susesu husi servisu laboratóriu mikrobiolojia nian. ospitál referál sira ne’e lokaliza iha Baucau, Suai, Maliana, Maubisse no Oecusse. Agora sira iha ona ekipamentu laboratóriu foun ho kualidade ne’ebé aas”, informa iha komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Ospitál referral lima ne’e ho nia ekipamentu ne’ebé kualidade hanesan BD Bactec ba teste raan nian, mikroskopiu Olympus, Biosafety Cabinet, inkubador no autoclave no mós abilidade atu asesu ba rezultadu sira liuhosi Laboratory Information Management System (LIMS) ka Sistema Jestaun Informasaun Laboratóriu.
Espansaun husi servisu mikrobiolojia ida ne’e mai, hafoin kolaborasaun tinan barak iha Dili entre Menzies, Ministériu Saúde (MdS), Laboratóriu Nasionál Saúde (LNS) no Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV).
Utilizasaun husi ekipamentu hirak ne’e hadia ona kuidadu saúde. Pesoál saúde sira agora bele asesu rezultadu teste raan kultivu eletronikamente iha kedas pasiente nia fatin baixa. Hadia asesu ne’e permite foti desizaun lalais kona-ba kuidadu klínika ne’ebé informadu husi rezultadu laboratóriu nian.
Diretora Ezekutiva Laboratóriu Nasionál Saúde, Endang Soares da Silva, hateten iha ona benefísiu barak husi habelar servisu mikrobiolojia nian. Atu aumenta asesu ba diagnóstiku mikrobiolojia mak hamenus referénsia tarde ka tratamentu ne’ebé la loos.
“Instrodusaun husi fasilidade saúde lima nian iha ospitál referál sira, fasilita médiku sira atu halo relatóriu ba rezultadu laboratóriu sira ho tempu lalais, nune’e pasiente sira bele hetan asesu ba tratamentu ho lais no rezultadu saúde ne’ebé di’ak liu”, Endang Soares afirma.
Menzies hala’o papél xave ida iha apoiu ba aprovizionamentu no instalasaun ekipamentu mikrobiolojia nian, fornese treinamentu no ajuda ho kolesaun no teste amostra. Ida ne’e inklui mos enkoraja médiku sira atu uza teste sira ne’ebé disponível no mós asesu ba rezultadu sira liu husi fasilidade saúde.
Ko-Lider ba projetu Menzies Timor-Leste nian, Asosiadu Josh Francis, hateten oportunidade atu servisu ho Ministeriu Saúde iha projetu kapasitasaun ida ne’e mai husi kompromisu Governu nian atu rezolve problema rezisténsia ba antibiótiku no hadia kualidade ba kuidadu pasiente ne’ebé disponível ba timoroan sira.
“Buat ne’ebé alkansa ona ne’e boot tebes. Timor-Leste passa lalais husi kapasidade limitadu tebes ba iha diagnóstiku mikrobiolojiku, to’o iha nível teknolojia nian ne’ebé funsiona iha kada ospitál referrál, ne’ebé fornese mós treinamentu avansadu ba pesoál Ministeriu Saude nian hodi hala’o teste ne’ebé loos ba infesaun bateriana no rezisténsia ba antibiótiku. Ami haree ona evidénsia kona-ba salva ona ema nia vida liu husi dezenvolvimentu hirak ne’e no kontente tebes hodi hola parte iha dezenvolvimentu ki’ik ida ne’e, no bele haree mudansa ne’ebé mak iha liu husi lideransa pesoál husi Ministeriu Saúde nian”, Josh Francis esplika.
Servisu ida ne’e realiza ona liu husi apoiu finanseiru husi Fleming Fund Country Grant ba Timor-Leste. Fundu ne’e apoiu teste no vijilánsia ba rezisténsia antimikróbiu (AMR) no uzu antimikrobiu (AMU) iha saúde ema nian no saúde animal nian liu husi aprosimasaun One Health.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




