iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Akadémiku UNTL husu Governu investe maka’as iha setór agrikultura

Akadémiku UNTL husu Governu investe maka’as iha setór agrikultura

Kondisaun natar ne’ebé simu bee hosi irrigasaun Belia, sesta (23/06/2023). Imajen Tatoli/Vitorino Lopes da Costa

DILI, 31 agostu 2023 (TATOLI)Dekanu Interinu Fakuldade Agrikultura Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), Marçal Gusmão, husu ba Governu atu investe maka’as iha setór agrikultura hodi nune’e bele substitui fontes hosi Fundu Mina-rai.

“Ami-nia peskiza ba produsaun batar hatudu katak limitadu tebes, maibé tinan ne’e ami halo peskiza iha munisípiu Baucau, postu administrativu Quelekai, Venilale, munisípiu Manufahi, postu administrativu Betano, no Dili nian iha Hera, maibé ita haree filafali ba polítika Governu nian, tuir dadus ne’ebé relata iha sensu agrikultura tinan 2019, indika katak populasaun ne’ebé kuda batar ninia persentajen boot kompara ho produtu sira seluk. Ezemplu batar 18% tuir mak hare 7,6%, aifarina 7,4%, ne’ebé uma-kain barak mak envolve iha atividade batar. Importante tebes ba povu agrikultór sira,” Marçal Gusmão hateten ba Agência Tatoli, kinta ne’e.

Notísia relevante : HASATIL sujere Governu kria planu integradu hodi dezenvolvimentu setór agrikultura

Akademista ne’e haktuir, bazeia ba dadus ne’ebé asesu hosi Food Agriculture Organization (FAO), ne’ebé serbisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peska (estrutura anteriór), hatudu katak iha tinan 2021 produsaun batar hamutuk tonelada rihun 80-resin.

“Bainhira ita haree ba dadus ne’e, hatudu parte pozitivu tebes tanba produsaun batar di’ak. Antes ne’e produsaun batar kiik tebes, tonelada 1,5 pur ektare, ida-ne’e kiik tebes,” nia kompara.

Alokasaun orsamentu iha setór agrikultura kiik

Akademista ne’e nota mós katak durante ne’e alokasaun orsamentu ba setór agrikultura kiik, tanba ne’e labele dezenvolve setór produtivu ne’e ho di’ak.

“Sente triste tebes tanba ita hatene katak ekonomia rai-laran depois Fundu Mina-rai ne’e mak agrikultura, ne’ebé tenke iha hanoin ona investe iha setór agrikultura, nune’e tempu ruma bainhira mina-rai laiha ona, agrikultura mak sei substitui maski iha setór seluk hanesan turizmu ne’ebé hanesan mós setór importante ida maibé lorloron depende liu ba agrikultura,” Marçal Gusmão tenik.

Nia dehan, tuir loloos Governu bele investe maka’as liuhosi kapasitasaun ba agrikultór no extensionista hodi fasilita bele hasa’e produsaun.

“Realidade hatudu katak Governu ladún tau-atensaun ba área agrikultura maibé hakilar hamenus produtu importasaun, hasa’e produsaun rai-laran maibé parte seluk lakohi halo investimentu. Ne’ebé Governu hakarak aselera dezenvolvimentu, parte di’ak liu mak investe maka’as iha setór agrikultura hodi nune’e bele substitui Fundu Mina-rai,” Akademista reforsa.

Biban ne’e, nia sujere atu hadi’a estrada ligasaun postu administrativu bá suku sira tanba produtu agrikultura maioria hosi suku no aldeia.

“Bainhira estrada di’ak ona bele fasilita di’ak liu populasaun sira lori sira-nia produtu bá merkadu munisipál no nasionál,” nia adianta.

Tuir dadus hosi sensu agrikultura 2019 hatudu katak agrikultór 18% ne’ebé mak kuda batar ne’e hatudu katak maioria iha Timor, liu-liu iha área rurál maioria depende ba produtu batar kompara ho produtu sira seluk hanesan hare no aifarina.

Akademista ne’e sujere no enkoraja komunidade lokál hodi mantein kuda batar tanba nu’udar produtu importante no di’ak ba saúde, aproveita materiál ne’ebé iha hodi utiliza kuda batar hodi hasa’e produsaun no iha esperansa katak komunidade nafatin utiliza rai bokur hodi kuda batar.

Jornalista      : Antónia Gusmão

Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!