DILI, 27 juñu 2024 (TATOLI)–Konsellu Nasionál Profesór Kontratadu Timor-Leste (KNPK-TL) ezije Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hodi orienta Ministériu Edukasaun (ME) ezekuta rezolusaun Parlamentu Nasionál (PN), ne’ebé rekomenda ministériu tutela hodi rezolve problema profesór kontratadu sira.
“Ami ezije ba Exelénsia Primeiru-Ministru IX Governu Konstitusionál, Kay Rala Xanana Gusmão hodi orienta Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hodi bele ezekuta rezolusaun PN nú. 15/2024 29 maiu, neʼebé aprovadu ho votu unanimidade iha loron 27 maiu 2024 no publikadu iha Jornál Repúblika iha loron 29 maiu 2024,” Portavós KNPK-TL, Agostinho Pinto, informa liuhusi konferénsia imprensa, iha Jardín 05 Maiu, kinta ne’e.
Nia dehan, ME tenke ezekuta rezolusaun PN ne’ebé korresponde ho artigu 82 dekretu-lei nú 32/2023 31 maiu, artigu 90 dekretu-lei nú 33/2023 31 maiu no artigu 79 dekretu-lei nú 34/2023 31 maiu.
Portavós afirma, karik ME la ezekuta ezijénsia husi KNPK-TL mak sira sei sei hato’o karta koñesimentu ba parte relevante kona-ba planu asaun ne’ebé sei realiza iha tempu tuir mai hasoru ME. Nune’e mós KNPK-TL sei organiza no mobiliza profesór kontratadu tinan 2023 ka reklamante sira husi munisípiu 13 hodi lori rasik rezolusaun PN nº 15/2024 29 maiu ba iha ME no ezije hodi ezekuta rezolusaun referidu. Sira mós sei organiza malu iha tempu badak nia laran hodi boikota atividade ME hotu iha resintu Vila-Verde.
“Bainhira laiha solusaun ba karta ne’e, ami sei halo asaun pasífika hasoru Ministériu Edukasaun iha loron 08 jullu tinan ne’e,” nia fó hanoin.
Konsellu Nasionál ne’e nota, ME laiha ona vontade atu solusiona problema referidu, ne’ebé bele fó impaktu negativu ba alunu sira-nia aproveitamentu iha prosesu ensinu no aprendizajen iha 2º no 3º períodu.
Notísia relevante : Antigu profesór kontratadu husu ME konsidera rezolusaun PN
Aleinde ne’e mós, KNPK-TL rekomenda ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Prezidente Parlamentu Nasionál, Fernanda Lay, Prezidente Komisaun G, Xefe bankada parlamentár, no ME hodi toma responsabilidade ba asuntu profesór kontratadu no reklamante sira.
“Tanba sira dedika-an ona voluntáriamente durante tinan barak ajuda Estadu RDTL, liu-liu ME liuhusi funsionamentu prosesu ensinu no aprendizajen iha teritóriu nasionál. Nune’e rekomenda ba Exelénsia sira hodi labele husik situasaun ida-ne’e fó impaktu ba sistema edukativu iha Timor-Leste, basá fásil atu destroi maibé susar tebes atu konstrui filafali,” nia tenik.
KNPK-TL rekomenda mós ba veteranu sira, líder Igreja, sosiedade sivil, organizasaun rezisténsia, jerasaun patriota, movimentu sosiál, inan-aman no povu hotu iha Toimor-Leste hodi tau lisuk ideia ba governante sira, liu-liu ba ME, nune’e bele solusiona problema profesór kontratadu no reklamante sira hodi labele sakrifika alunu sira-nia direitu ba edukasaun.
“Tanba alunu sira mak fini di’ak ba Timor-Leste nia futuru,” Portavós salienta.
Antes ne’e, iha loron 27 maiu 2024, PN liuhusi reuniaun plenária aprova projetu rezolusaun númeru 38/VI(1a) ho unanimidade a-favór 59 no rekomenda ba Governu atu solusiona kestaun profesór kontratadu.
Membru PN prodús projetu rezolusaun ne’e tanba konsidera impaktu desizaun la renova kontratu profesór no atuál situasaun iha prosesu ensinu aprendizajen iha eskola públika.
Rezulusaun ne’e ba dahuluk, husu Governu atu prosede realiza avaliasaun dezempeñu ba antigu profesór sira hotu inklui reklamente sira, kontinua esforsu hotu hodi prosede kontratasaun profesór hirak ne’e, iha kazu hetan ona rezultadu di’ak iha avaliasaun.
Instrui profesór sira atu kontinua konkorre iha kursu oin-oin rekrutamentu bolsa kandidatu.
Daruak, deklara apoiu ba prosesu rekrutamentu pur méritu ne’ebé inisia husi ME no Komisaun Funsaun Públika (KFP).
Antes ne’e, konkorrente hamutuk 13.021 mak pasa selesaun dokumentu vaga bolsa kandidatu no iha na’in-11.273 maka partisipa iha teste, maibé kandidatu 1.748 admitidu iha selesaun dokumentu la marka prezensa iha teste.
Sira ne’ebé pasa mak pasa ho valór 60 ba leten hamutuk 568, kompostu husi feto 332 no mane 236.
Sira ne’ebé fahe ba grupu rekrutamentu hanesan Pre-Eskolár hamutuk 34, Ensinu Báziku 1º no 2º siklu hamutuk 170, ba área koñesimentu Ensinu Báziku 3º siklu, hanesan lian tétun iha 62 mak pasa ho valór 60 ba leten.
Lian portugés iha ema hamutuk 106 mak pasa, lian inglés iha 48, matemátika iha 45, siénsia naturál iha 30, siénsia sosiál iha 38 no dezenvolvimentu pesoál iha 35.
Programa bolsa kandidatu bazeia ba alterasaun dahuluk dekretu-lei nú. 31/2023 kona-ba Estatutu Kareira Dosente, ne’ebé determina sistema rekrutamentu manorin foun, liuhusi programa bolsa kandidatu. Nune’e, ME emite diploma ministerial nú. 81/2023 ne’ebé regula rekrutamentu atu ingresa iha kareira dosente.
Prosesu integra iha bolsa mós tenke ho baze ba avaliasaun koñesimentu no kompeténsia neʼebé previstu iha artigu 30 diploma ministeriál nú. 82/2023, 22 dezembru.
ME sei detemina lalais kona-ba medida tuir mai, inklui períudu kontinua halo abertura fali ba teste programa bolsa kandidatu seluk hodi kompleta ba vaga mamuk 2.400.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




